/nginx/o/2008/10/14/83296t1hfb0b.jpg)
Põhiseaduskomisjon otsustas oma tänasel istungil saata riigikogu täiskokku esimesele lugemisele seaduseelnõu, millega Eestis hakatakse oktoobrikuu kolmandal laupäeval tähistama riikliku tähtpäevana hõimupäeva.
Hõimupäeva riiklik tähistamine sai põhiseaduskomisjoni toetuse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eelnõu on täiskogus tuleval teisipäeval ning komisjoni ettepanek on eelnõu esimene lugemine lõpetada, vahendas riigikogu pressitalitus.
«Loodan, et hõimupäev muutub eelkõige rõõmsaks tähtpäevaks, mil mõtleme uhkusega oma rahvuslikule identiteedile ja ühistele juurtele soome-ugri rahvaste seas, mitte ei hakka vaid taaskord peatuma ühistel ajaloolistel kannatustel,» ütles põhiseaduskomisjoni esimees Väino Linde.
Algatajate kinnitusel on hõimupäeva eesmärk paremini teadvustada eestlaste kuulumist soome-ugri rahvaste perre, väärtustada omaenda päritolu, emakeelt ja kultuuripärandit.
Ajalooliselt hakati hõimupäeva oktoobrikuu kolmandal nädalavahetusel tähistama vastavalt 1931. aastal Helsingis toimunud Soome-Ugri IV Kultuurikongressi otsusele. Sellel kongressil osales üle 2000 soome-ugri rahvaste delegaadi Eestist, Soomest ja Ungarist. Samalaadne otsus on kirjas 2000. aastal Helsingis toimunud Soome-Ugri Rahvaste III Maailmakongressi resolutsioonis.
Hõimupäeva traditsiooni katkestas Teine maailmasõda ja Eesti okupeerimine ning uuesti hakati hõimupäeva Eestis tähistama 1988. aastal. Kui algselt tähistati seda eelkõige koolides, siis praeguseks on kaasa tulnud üha erinevamaid haridus- ja kultuuriasutusi ning kodanikeühendusi.
Alates 1990. aastast on hõimupäevast välja kasvanud nädalapikkune üle-Eestiline üritustesari, millest võtavad osa nii soome-ugri rahvaste kultuuritegelased, poliitikud, teadlased kui ka folklooriansamblid Venemaalt, Ungarist, Soomest ja mujaltki.
Eelnõu algatasid riigikogu liikmed Mart Nutt, Toivo Tootsen, Toomas Trapido, Maret Merisaar, Trivimi Velliste, Mart Jüssi, Peeter Tulviste, Urmas Klaas, Enn Eesmaa, Ivi Eenmaa, Marko Mihkelson ja Mari-Ann Kelam.