Weizenbergi tänava alt avastati Liivoja sild

Kadriorus avastati Weizenbergi tänava remondi käigus ajalooline Liivoja sild. Foto: Sander Ilvest

Weizenbergi tänava rekonstrueerimistööde käigus avastati tänava alt ajalooline Liivoja sild, mis on kavas konserveerida ja eksponeerida kui värav Kadriorgu.

Ajalooline sillavõlv asub Weizenbergi ja Poska tänavate ristmikul tänava all otse trammitee kõrval.

Kadrioru pargi juhataja Ain Järve sõnul on Kadrioru pargi  linnapoolse  värava asukohta juba ammu otsitud. «Weizenbergi tänava rekonstrueerimistööde käigus pinnase alla mattunud silla leidmine on tõeline kingitus nii ajaloolastele ja muidugi Kadrioru pargile  - Liivoja sild ongi Kadrioru pargi iidne värav.»

Tallinna linnapea kohuseid täitev abilinnapea Taavi Aas lubas, et Kadrioru pargi suureks juubeliks 2018. aastal, kui park tähistab rajamise 300. aastapäeva, eksponeeritakse ajalooline väravasild igati esinduslikult kõigile külastajaile.

«Nii nagu me Tammsaare pargis kaevasime välja turuhoone keldri, millest polnud teada, kui hästi ta on säilinud, nii on ka siin tänava alt välja tulnud üks üllatus, millega linn hakkab nüüd tegelema. Tänavanurgal olev auk ei ole mitte pooleli jäänud töö, vaid sealt on näha jälle üks muinsus, mis väärib eksponeerimist,» ütles Aas.

«Kõikidel säilinud Kadrioru pargi plaanidel läbi aastasadade on ära märgitud Liivoja kulgemine läbi pargi. Pargi seisukohalt on see leid oluline sest see sild sümboliseerib pargi algust. Sa tuled üle silla ja sa tuled parki. Meil on looduses olemas suur kaskaad, mis lõpetab pargi. Aga me oleme kogu aeg otsinud kohta, kust park algab, ja nüüd on see leitud. See on üks suuremaid kingitusi Kadrioru pargi lähenevaks 300. sünnipäevaks,» lausus Järve.

 Kadrioru sünnipäevaks peetakse 22. juulit 1718, kui siia Tallinna lahe äärde saabusid Vene tsaar Peeter I ja Roomast kutsutud itaalia arhitekt Nicola Michetti, ning määrasid tulevase lossi ja pargi asukoha. Ansambel nimetati valitseja abikaasa Katariina I auks Kadrioruks (sks Catharinenthal). Kadriorg on olnud läbi aegade Tallinna kroonijuveel. Pidulikku ja uhket Rooma baroki stiilis keisrilossi ümbritses Versailles’ eeskujul rajatud purskkaevude, hekkide ja lilleparteritega regulaaraed, mis on olnud nii valitsejate kui ka kõikide Tallinna elanike lemmik puhkekoht läbi sajandite. Tänapäeval pakuvad park ja selles asuvad arvukad muuseumid mitmekülgset kultuurset meelelahutust igas vanuses inimestele. Kahe aasta pärast, 2018. aastal tähistatakse Kadrioru 300. juubelit, mille ettevalmistused juba käivad. Juubeliga seotud sündmusi ja tegemisi saab toetada juba täna, annetades Eesti Rahvuskultuuri Fondi Kadrioru Fondi.