Põhja-Tallinna valitsus leiab, et Tallinna halduskohtu määrust, millega keelati Paldiski maanteel süstlavahetuspunkti pidajaga üürilepingu sõlmimine, pole võimalik täita, kuna üürileping sõlmiti päev enne kohtumääruse tegemist. Pelgulinna elanikud andsid täna Põhja-Tallinna linnaosa vanemale Raimond Kaljulaiule üle 1430 allkirjaga petitsiooni.
Põhja-Tallinna valitsus ei täida kohtumäärust ja elurajoonis avatakse süstlavahetuspunkt (10)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
22. juunil teatasid kohalikud elanikud avalikult, et pöörduvad oma õiguste kaitseks kohtusse. 30. juunil sõlmis linn MTÜ Aidsi Tugikeskusega üürilepingu.
Linnaosavanem Raimond Kaljulaid (KE) rõhutas kohtumisel, et linnaosavalitsus ei eira kohtumäärust, vaid ei saa seda täita, kuna üürileping oli juba enne kohtumääruse tegemist sõlmitud. Ta oli valmis kohale tulnud Pelgulinna elanikele ka lepingu sõlmimise kuupäeva tõendavat dokumenti näitama.
«Me sõlmisime selle lepingu nii, nagu rutiinselt sõlmitakse siin majas pidevalt äripindade üürimiseks lepinguid. Pärast seda, kui linnavalitsus on otsuse teinud, peab teatud periood mööduma ja kui see on möödunud, siis leping sõlmitakse,» selgitas Kaljulaid.
Petitsiooni üks algataja Lars-Erik Hion usub, et lepingu sõlmimisega kiirustati teadlikult. Ta ütles pärast allkirjade üleandmist, et Põhja-Tallinna valitsuse kohtumääruse mittetäitmine on tema arvates loogiline sündmuste jätk. «Selle, et kohtu korraldusele niimoodi reageeriti, eetilisust oskab igaüks hinnata,» lausus ta.
«Lahing ei ole kaugeltki lõppenud, aga see, et seda lahingut linnaosavalitsusega sellise viisiga pidama peab, et esimene soovitus on üldse kohtusse pöörduda selleks, et linnavõimuga dialoogi alustada, see on absurdne,» rääkis Hion.
Kohalikke elanikke esindab kohtuvaidluses advokaadibüroo Sorainen, teisi kohalikke elanikke ja ettevõtjaid advokaadibüroo LEXTAL. «Siin tuleb aru saada motivatsioonist: ühel pool on raha, teisel pool kodud ja lapsed. Praegu on see asi juba põhimõtteliseks muutunud, et niimoodi linnakodanikega ei käituta,» lisas Hion.
Uuest süstlavahetuspunktist teisel pool teed lastesärke müüva OÜ Maidiga juhatuse liige Kätlin Ülesoo rääkis, et on ka ise kõnealuses hoones Paldiski mnt 36a käinud ja tema hinnangul pole see süstlavahetuspunktiks sobilik koht. «See hoone laguneb igatepidi ja on räämas. Pensionärid kolisid sealt välja, sest see maja ei sobinud neile,» lausus ta.
«Praegu üritatakse jätta muljet, et linnaelanikud ja ettevõtjad seal piirkonnas on südametud ja pahad, aga asi ei ole üldse selles, et see tegevus oleks halb, vaid see koht on halb. Linnavalitsuse tegevus on selles osas täiesti läbimõtlematu olnud,» lisas Ülesoo.
Põhja-Tallinna valitsus teatas täna pressiteate vahendusel, et Tallinna linn sõlmis 30. juunil MTÜ Aidsi Tugikeskusega üürilepingu. Sellega sai täidetud linnavalitsuse antud haldusakt, millega otsustati anda Paldiski mnt 36a äriruumid üürile Aidsi Tugikeskusele. Kohtumäärus hakkas kehtima aga päev hiljem.
Linnaosavalitsus leiab, et kuna kohus pole MTÜ Aidsi Tugikeskuse tegevust keelanud, siis tähendab see, et leping on jõus. Valdus on üle antud ja hiljemalt 15. juulist alustab süstlavahetusteenus tegutsemist uuel aadressil Paldiski maantee 36a.
Linnaosavanema Raimond Kaljulaiu sõnul suhtleb linnaosa linnamajanduse osakond hetkel uue süstlavahetuspunkti vahetute naabritega, et saada nende nõusolek lahtiste hoovide ette autovärava paigaldamiseks eesmärgiga suurendada nende turvatunnet.
Kaljulaiu väitel oleks ekslik käsitleda seda vaidlust kitsalt nelja süstlavahetuspunkti naabri ja linna vahelise õigusliku vaidlusena.
«Nii laiem Põhja-Tallinna kogukond kui ka ilmselt suur osa eestimaalasi näeb, et narkosõltuvusega seotud probleemid on kasvanud üle pea. Eesti on narkosurmade poolest Euroopas esikohal, kahjud ühiskonnale on väga suured. Samas iga kord, kui keegi püüab midagi antud probleemi lahendamiseks ära teha, algavad protestid ning kohtulahingud. Ilma selliste keskusteta, nagu Paldiski maanteel tegutsema hakkav tugikeskus, me sõda sõltuvusega võita kuidagi ei saa,» leidis Kaljulaid.
1430 allkirja
Pelgulinna elanikud on kogunud petitsioonile, milles nõutakse sisulist alternatiivi Põhja-Tallinna süstlavahetuspunktile, üle 1430 allkirja. Petitsiooni algatajad ei nõustu süstlavahetuspunkti kolimisega Paldiski maanteele ei ajutiselt ega püsivalt.
«Me ei kahtle süstlavahetusteenuse või metadoonravi vajalikkuses, kuid Erika tänava kogemus näitab väga selgelt, et süstlavahetuspunkti rajamine keset elurajooni ei ole toimiv lahendus,» selgitas Pelgulinna kogukonna eestkõneleja Marko Vaik.
Pelgulinna elanike hinnangul on vaja otsida lahendusi, kus ja kuidas abistada narkomaane viisil, et see ei mõjutaks olulisel määral inimeste turvalisust ja kodurahu.
«Iga Tallinna laps väärib turvalist elukeskkonda ja kooliteed. Me soovime näha loosungite asemel läbimõeldud lahendusi,» sõnas Vaik.
Tulenevalt hinnangust, et linnaosavalitsuse kolimisotsus ei olnud mõistlikult argumenteeritud, esitas kohalik kogukond eelmisel nädalal kaebuse Tallinna halduskohtule, kes esmase õiguskaitse korras kolimiskorralduse külmutas.
Petitsiooni üks algataja Lars-Erik Hion kinnitas, et nüüdseks ollakse veendunud, et süstlavahetus- ja metadoonravi teenust on võimalik korraldada viisil, kus riskid ja mõju elanikkonnale on oluliselt väiksemad.
«Vesteldes seotud osapooltega väljaspool linnaosavalitsust, oleme saanud selguse, et neid teenuseid on võimalik praegusega võrreldes korraldada oluliselt väiksemate riskide ja mõjuga ümbruskaudsetele elanikele,» lausus Hion.
Vastavaid ettepanekuid on välja toonud nii politsei, tervise arengu instituut kui sotsiaalministeerium. Asukoht on lahenduse juures vaid üks komponent, kuid millegipärast on linnaosavalitsus keskendunud vaid sellele.
Ristiku põiktänava elanik Hedy Kohv lisas, et nii Pelgulinna kui kogu Tallinna elanike jaoks on oluline, et Põhja-Tallinna valitsus teeks tulemuslikku koostööd kõigi vajalike osapooltega.
«Aidsi ennetuskeskuse, sotsiaalministeeriumi, tervise arengu instituudi ja kohalike kogukondade kaasamine on hädavajalik, et leida lahendus, kus tasakaal ühiskondliku kasu ja personaalse turvalisuse vahel ei oleks juhuslik,» märkis Kohv ja lisas: «Kutsume teemaga kaasa mõtlema ja täname südamest kõiki, kes on seda juba teinud, sealhulgas petitsiooniga liitudes.»