/nginx/o/2010/07/07/398617t1h4da9.jpg)
Sigarettide hind on jõuliselt kasvatanud salakauplemist, mis on taastanud kümne aasta taguse võimsuse ehk kui 2007. aastal müüdi 600 miljonit salasigaretti, siis 2009. aastal juba kuni 780 miljonit.
Salasigarettide äri õitseb
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing rääkis ETV saatele «Pealtnägija», et salatubaka turuosakaalu on suurendanud aktsiiside tõstmine ELi miinimumtasemele, masu, töötutearmee ja kolm korda odavamad hinnad Venemaal, vahendab ERR Uudised.
Just Narva piiri- ja tollipunkt tunnetab kõige ehedamalt seda, kuidas salasigarettide pealetung Venemaalt Eestisse on topelthoogustunud. Kui 2008. aastal tabati siin 1,5 miljonit salasuitsu, siis mullu juba üle kolme korra enam ehk viis miljonit.
Salasuitsude smugeldamisest on saanud Narvas elatusallikas. Paljud töötud käivad teispool piiri odavate suitsude järel nagu tööl. Smugeldajad alustavad kell viis ja lõpetavad kell 21.
Salasuitsuveo põhjus on ahvatlevalt suur kasum, kuna näiteks pakk Bondi maksab Ivangorodis 50 eurosenti, Narva mustal turul 1.30, Tallinnas althõlma juba 1.50 ning Tallinnas ametlikult ligi 2.20 eurot. Seega Narvas teenib suitsuärikas kümne paki pealt puhastulu kuni kaheksa eurot, Tallinnas aga juba kümme eurot.
Kui Narvas tabati mullu viis miljonit salasigaretti, siis kogu riigis kokku ligi 10 miljonit. Analüüs näitab, et järjest enam tungivad Kaliningradist ja Valgevenest pärit salakaubalastid Eestisse läbi Läti.
Maksu- ja tolliamet on seadnud võitluse salasigarettidega selle aasta prioriteediks. Põhjusega, sest mullu jäi riigil jõuliselt laienenud musta suitsuturu tõttu saamata rekordiline hulk makse ehk ligi 51,3 miljonit eurot (ligi 800 miljonit krooni).