/nginx/o/2016/05/21/5415103t1h408e.jpg)
Valitsus otsustas tänasel kabineti nõupidamisel eraldada üle 13 miljoni euro liitlasvägede vastuvõtmisega seotud kuludeks, mille sees on muu hulgas uute kasarmute ehitamine.
Valitsus investeerib liitlaste vastuvõtmiseks üle 13 miljoni euro (4)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Taavi Rõivase sõnul on liitlaste kohaloleku suurendamine Eesti julgeoleku huvides põhimõttelise tähtsusega ning valitsuse ülesanne on luua selleks kõik vajalikud tingimused.
Järgmisel nädalal NATO tippkohtumisel Varssavis tehakse otsus tuua Eestisse püsivalt roteeruv liitlaste pataljonigrupp. See toob Eesti jaoks kaasa täiendava vajaduse nii taristu kui liitlastega seotud ülalpidamiskulude osas. Selle tarvis investeeritakse esialgu 11,57 miljonit eurot kahe uue kasarmu ehitamiseks, mis peaks valmima 2017. aasta sügiseks.
Kuna liitlaste kohalolu suureneb märkimisväärselt ja Eesti kohustuseks on ka liitlasvägede personali, tehnika ja teabe kaitsmine väljaspool Tapa kasarmuid, siis otsustati eraldada üle 800 tuhande euro aastas ka siseministeeriumi ning politsei- ja piirivalve haldusalasse.
8.-9. juulil toimuv tippkohtumine on Eesti jaoks väga olulise tähendusega, sest koos teiste riigipeade ja valitsusjuhtidega defineeritakse, milline on NATO pikaajaline kaitse- ja heidutushoiak ning milline on NATO kohalolek Eestis.
«Minu eesmärk on Varssavis põlistada Wales’is heaks kiidetud NATO valmiduse tegevuskava raames saavutatu. See tähendab 24/7 toimiv NATO õhuturbe missioon Ämarist, võimsamad ja kiiremad NATO kiirreageerimisväed, NATO staap Eestis,» ütles peaminister Rõivas nõupidamisel.