Harju maakohus tunnistas täna Tallinna Kesklinna vanema, keskerakondlase Alar Nääme süüdi linna raha eest valimiskampaania ürituse korraldamises ja mõistis talle rahalise karistuse. See oli esimene kord Eesti kohtupraktikas, kui keegi sellise teo eest süüdi mõisteti.
Harju maakohus mõistis Kesklinna vanema linna raha omastamises süüdi (5)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kohus tunnistas Nääme süüdi karistusseadustiku paragrahvi 201 lõike 2 punktide 1 ja 3 järgi, mis käsitlevad omastamist, mille on toime pannud ametiisik. Kohus mõistis Kesklinna vanemale rahalise karistuse 200-päevamäära ulatuses, mis Nääme puhul teeb 6300 eurot.
Kohus leidis, et Tallinna Kesklinna valitsuse vanemana korraldas Nääme kaks kontserti Valga kultuuri- ja huvialakeskuses. 18. jaanuaril ja 13. veebruaril korraldatud kontserdid toimusid vahetult enne möödunud aasta riigikogu valimisi.
«Kontserdid olid oma olemuselt valimisüritused. Seega oleks nende korraldamise eest pidanud maksma Nääme ise. Nääme lasi aga kontserdiga seotud kulutused kanda Tallinna Kesklinna valitsuse eelarvest,» selgitas kohtunik.
Süüdimõistva otsuse jõustumine tähendaks Näämele ametikoha kaotust.
Kohtus leidis kinnitamist, et kontserte tuli käsitleda valimisüritustena. Kuigi kontsertidel ei tehtud otsest valimispropagandat, viitas kontsertide ajastatus ja korraldamise viis soovile Näämet tutvustada ja teha talle kui kandidaadile valimisreklaami.
Kahel kontserdil tehtud kõned ei sisaldanud küll valimispropagandat, aga üritustele kutsumine toimus sisuliselt ainult valimisteaegsete lendlehtede kaudu. Lendlehtedel tutvustati Alar Näämet kui isikut, kes kandideerib riigikogu liikmeks.
«Ühel kontserdil jagati ka valimisatribuutikat ehk Alar Nääme piltidega teepakke. Kuna kontserdid korraldati Nääme, mitte Tallinna Kesklinna valitsuse huvides, oleks pidanud kõik kontsertidega seotud kulud kandma kas Alar Nääme ise või erakond, mille nimekirjas ta kandideeris,» põhjendas Harju maakohus.
Kaitsja esitas kohtuvaidluses ühe põhiargumendina väite, et Tallinna linn ei ole kinnitanud, et neil tekkis kahju ja kahju olemasolu puudumine välistab omastamise koosseisu. Kohus sellega ei nõustunud.
Riigikohus on korduvalt selgitanud, et omastamine ei eelda kahju olemasolu, seega kohtupraktika järgi ei ole kahju omastamise koosseisu üheks elemendiks. «Isegi kui Tallinna linn oleks teo heaks kiitnud, ei ole linnavalitsus omastatud vara vahetu omanik, vaid omaniku esindaja,» selgitas kohtunik saalis.
Kohus hindas Nääme süü keskmiseks. Kohus arvestas, et omastatud vara väärtus oli umbes 2800 eurot, mis ei ole väga suur summa. Samuti, et Nääme pani teo toime kavatsetult ja ta on varem kriminaalkorras karistamata. Kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid kohus kriminaalasjas ei tuvastanud.
Omastamise eest võib füüsilist isikut karistada rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.
Arvestades eripreventsiooni ja seda, et ainuüksi karistatus toob Alar Näämele kaasa rasked tagajärjed, kohtuotsuse jõustumine tähendab töö kaotust ja keeldu sellisel ametikohal töötada, leidis kohus, et piisab karistamisest alla sanktsiooni keskmise määra jääva rahalise karistusega.
Tegemist on esmakordse süüdimõistmisega sarnase teo eest Eesti kohtupraktikas. Kohtu hinnangul on avalikkuse informeerimine antud juhul piisavaks signaaliks ühiskonnale, et mõista sellist käitumist edaspidi hukka ja hoiatada ka teisi sellise käitumise tagajärgede eest.
Harju maakohtu otsuse saab vaidlustada 15 päeva jooksul. Süüdimõistva otsuse jõustumine tähendaks Näämele vastavalt avaliku teenistuse seadusele ametikoha kaotust ja keeldu edaspidi kuni karistuse kustumiseni avalikus teenistuses töötada.
Alar Nääme ütles kohtusaalis ajakirjanikele, et süüdimõistev otsus tuleb talle üllatusena. Nääme ja tema kaitsja Aadu Luberg lubasid otsuse igal juhul edasi kaevata. «Meil on kolmeastmeline kohtusüsteem. Kui minu kaitsja ütles, et me absoluutselt edasi kaebame, siis ma ei näe praegu põhjust tagasi astuda,» lausus Nääme.
«Ma arvan, et ma lähen koju, võtan spordiriided, teen ühe korraliku trenni ja mõtlen perega edasi, kuidasmoodi ma käitun,» rääkis Kesklinna vanem.
Riigiprokurör Inna Ombler ütles, et riigiprokuratuur võib tänase kohtulahendi üle küll rõõmustada.
«Tõepoolest, esmakordselt lahendati kohtupraktikas küsimust sellest, kuidas käsitleda olukorda, kus ametiisik on avalikke vahendeid kasutanud isikliku valimiskampaania huvides, nõnda nagu seda Alar Nääme tegi, kes oli 2015. aastal nii Tallina Kesklinna vanem kui ka teisalt kandideeris ka riigikogu valimistel,» rääkis ta.
Nääme tegevuse peale esitas kuriteoteate Tallinna linnavolikogu sotsiaaldemokraatide fraktsioon, kes palus politseil uurida Nääme korraldatud kontserte Valgas. Jaanuaris esitas riigiprokuratuur Näämele süüdistuse omastamises. Süüdistuse järgi kulutas Nääme enda valimiskampaania tarbeks ligi 2800 eurot linna raha.
Süüdistuse kohaselt korraldas ta mullu jaanuaris ja veebruaris kaks kontserti Valga kultuuri- ja huvialakeskuses. Tasuta kontserdid olid süüdistuse kohaselt korraldatud selleks, et mõjutada kohalikke valijaid hääletama riigikogu valimistel Nääme poolt. Nääme kandideeris Keskerakonna nimekirjas Valga-, Võru- ja Põlvamaa valimisringkonnas ning töötas samal ajal Tallinna Kesklinna linnaosa vanemana.
Süüdistuse järgi korraldas ta ürituste kulude katmise Tallinna Kesklinna valitsuse eelarvest. Linna raha eest tasuti nii ürituste üüri-, transpordi-, toitlustamis-, muusika- ja tehnika rendi arved.
Eeluurimisel kogutud andmetel korraldas Nääme Valga elanike kontsertidele kutsumise flaieritega, mis ühtlasi tutvustasid Näämet kui riigikokku kandideerijat, sisaldasid Keskerakonna sümboolikat ja kandidaadi valimislubadusi.