Merepääste ekspert: päästevestiga ei saa ära uppuda

PPA mälestab hukkunud piirivalvureid Renee Karku ja Tarmo Kammerit. Foto: Eero Vabamägi

Vabatahtliku merepääste eestvedaja, päästeliidu nõukogu esimehe Rait Killandi sõnul on Voosi kurgus kahe piirivalvuri uppumisega lõppenud mereõnnetus täiesti müstiline. Tema hinnangul on selgusetu, kuidas sai päästevestiga inimene ära uppuda.

Killandi rõhutas, et ta saab sagedase merelkäijana üksnes välja pakkuda, mis võis teisipäeva õhtul Voosi kurgus juhtuda. Tõe välja selgitamine jääb ikkagi PPA ülesandeks.

Killandi sõnul saab mootorpaat jääda ühe koha peale tiirutama vaid siis, kui rool on ühte serva välja pööratud. Ise ei saa rool päris ühte serva vajuda. «Hea reegel on see, et vette kukkumiseks peaks olema eelnevalt valmistunud nii, et mootori stopplüliti on sinu päästevestiga ühendatud.»

Päästevestiga on uppumine võimatu

See, et võti oli nööriga kummagi mehe külge kinnitatud, aga mootor lihtsalt ei seiskunud, ei ole Killandi sõnutsi võimalik. «Kui see tuleb klambri alt ära, siis mootor jääb igal juhul seisma. Tõenäoliselt ei olnud seda tehtud, aga see ei ole ka kohustuslik. See on hea tava, nii et kellelegi näpuga kindlasti näidata ei saa.»

«See on minu jaoks täielik kosmos. Korralik vest keerab su selja peale ja hoiab nii, et nägu on veest väljas.»

Miks oli rool ühte serva täiesti välja keeratud, Killandi kindlalt öelda ei oska, kuid ta arvab, et tõenäoliselt kukkus üks mees vette ja teine püüdis teda aidata, kuid kukkus ka ise järgi. «Aga edasi on mul selgusetu – kui neil on vestid seljas, siis kuidas saab ära uppuda. Vest seljas ei saa ära uppuda.»

14-kraadise vee juures hakkab inimene tema sõnul teadvust kaotama umbes 45 minutiga. Killandi sõnul on pea võimatu ära uppuda ka siis, kui inimene on küll teadvuseta, aga tal on päästevest seljas. «See on minu jaoks täielik kosmos. Korralik vest keerab su selja peale ja hoiab nii, et nägu on veest väljas,» lausus Killandi.

Kõlanud on ka küsimus, miks mehed hädasignaali välja ei saatnud. Merepäästega igapäevaselt tegeleva Killandi sõnul ei saagi seda teha. «Kui sa oled vees, siis ei olegi sul võimalust seda saata väga,» rõhutas ta.

Kui siis on ainult võimalik veekindla telefoniga hädaabinumbrile helistada või siis mereraadiojaama kaudu õnnetusest teatada. Raadiosaatja aga ei pruugi taskus olla. Kohapeal tiirutava paadi peale on juba pea et võimatu tagasi ronida.

Piirivalvurite märkmetest nähtub, et kell 18.20 kontrollisid nad patrullimise käigus üht Rootsi alust. Kohalik elanik märkas tühja tiirutavat paati kella 19.15 ajal. Sinna vahele jääb vaid 55 minutit, mille jooksul pidi juhtuma midagi, mille tõttu kaks kogenud meremeest uppus.

«See on müstika,» ütles Killandi. «Eriti kui üks vest oli veel lahti. Päästevest on üldiselt ikka selline asi, mis inimesi päästab.»

Killandi pole enda sõnul kunagi kuulnud, et keegi päästevestiga ära upuks. Kummaline on tema hinnangul ka see, miks ei avanud üks meestest oma poolautomaatset päästevesti (poolautomaatne tähendab seda, et vesti avamiseks tuleb nööri tõmmata – toim.).

Hoolimatuses süüdistada ei saa

Killandi on ka ise mõne korra seal kandis paadiga sõitnud, kuid tema sõnul ei ole kohas midagi erilist. Kas traagiliste tagajärgedega õnnetuse võis põhjustada niivõrd äkiline pööre, et mõlemad mehed lendasid paadist välja?

«Mina ei ole elus suutnud veel niimoodi pöörata, et kipuks mind paadist välja viskama,» kommenteeris Killandi.

Postimeest konsulteerinud Haapsalust pärit purjetaja (nimi toimetusele teada) kirjeldas, et kolme meetri sügavune Voosi kurk on justkui jõgi ning suuremad alused saavadki sõita nagu mööda jõge - vasakule või paremale keerates võib sattuda kivide otsa.

Kuna PPA mootorpaat on väike ja mitte kuigi sügav, ei saanud see kivide otsa sattuda. «See mootorpaat kannatab kas või meetrises vees sõita,» kirjeldas ta.

Mida arvab Killandi politsei hinnangul kõige tõenäolisemaks versioonist, et üht meest tabas terviserike ja teine sattus teda aidates hätta? «Võimalik. Aga veel kord – kuidas saab päästevestiga uppuda? Mina ei oska seda välja mõelda.»

«Ütleme nii, et suhteliselt kosmos ikka,» võttis Killandi õnnetuse asjaoludest rääkimise kokku. «Sellist asja ei ole ammu-ammu näinud ega kuulnud.»

Küll aga ei tohiks tema sõnul täna veel kellegi poole näpuga näidata ja süüdistada. «See asi tuleb ülipõhjalikult läbi uurida ja alles siis arutada,» sõnas ta.

Killandi on veendunud, et õnnetuses hukkunud mehed tegid asju nii nagu ette nähtud. «Mõlemal olid vestid seljas, neid oli korralikult koolitatud, igatpidi asjalikud mehed. See on lihtsalt väga-väga suur õnnetus. Kellegi hoolimatusest ei saa juttu olla.»

Haapsalu lähistel juhtus teisipäeva õhtul mereõnnetus, milles hukkus kaks merel patrullinud piirivalvurit, Renee Kark ja Tarmo Kammer.

Üleeile kella 19.15 ajal leiti Voosi kurgus kaldast paari kilomeetri kaugusel Haapsalu politseijaoskonna mootorpaat. Paadi mootor töötas, paat tiirutas koha peal ning meeskonda selle pardal ei olnud. Kella 19.45 ajal leiti paadi lähistelt uppununa üks piirivalvur ning kella 20.05 ajal ka teise ametniku surnukeha.