Võõral pangakontol askeldanud kohtutäituri kontol on 12 kaebust

Eurod. Foto: Arno Saar / Õhtuleht

Kohtutäitur Arvi Pingi kohta, kes pälvis meedias tähelepanu sellega, et askeldas pärast võlgnikult võla võtmist võõra inimese pangakontol edasi, on kokku esitatud 12 kaebust, kuid ametnik on puudused kõrvaldanud ja ühtegi ettekirjutust pole talle tehtud, kinnitab justiitsministeerium.

Kiiruskaamera vaateväljas kiirust ületanud Darja Orlova sai mullu 400-eurose trahvi. Kui ta maksmisega hätta jäi, andis politsei tasumata jäänud summa 200 eurot üle kohtutäiturile, misjärel summa kerkis 285 euroni. See summa tuli maksta kohe.

3. mail võttis täitur naise kontolt võla maha, kuid juba kaks päeva pärast võla tasumist näitas naise tööandja kohtutäituri kirja, kus nõutakse tema palga kinnipidamist võla kustutamiseks. Lisaks sellele oli kohtutäitur Orlova teiselt pangakontolt võtnud lastetoetusest maha 15 eurot.

Kohtutäitur Arvi Pink selgitas, et kontol toimuv on elektrooniline protsess ja antud juhul jõudis pank enne raha kontolt maha võtta, kui vabastus kohale jõudis. Pingi sõnul kontod arestitakse elektrooniliselt korraga ja vabastatakse samuti.

Justiitsministeeriumi andmetel on Pingi suhtes aastatel 2011–2015 esitatud kokku 12 kaebust või märgukirja.

«Puudusi on tuvastatud kolmel korral. Kahel korral on juhitud tema tähelepanu puudusele, ettekirjutusi ei ole tehtud. Arvi Pink on puudused kõrvaldanud,» selgitas justiitsministeeriumi pressiesindaja Maria-Elisa Tuulik.

Ühel korral tuvastas järelevalve mullu, et kohtutäitur Arvi Pink ületas kaebuse kohta otsuse tegemiseks seadusest tulenevat tähtaega ühe päeva võrra. Otsus tuleb teha kaebuse läbivaatamisest arvates 10 päeva jooksul, kuid tehti 11. päeval. Edasikaebe õigust kohtule see ei mõjuta.

Teisel eelmisel aastal tuvastatud juhul oli tegemist büroo eksitusega. Kohtulahendiga oli võlgnikult välja mõistetud rahasumma, mis tuli tasuda osadena. Kuna esimest kolme osamakset ei tasutud, pöördus sissenõudja nõude täitmiseks kohtutäituri poole. Täitemenetlust algatades oli kohtutäitur asunud sisse nõudma kogu nõuet, sh neid summasid, mille tasumise tähtaeg veel saabunud ei olnud. Kaebuse läbi vaatamise tulemina korrigeeris kohtutäitur sissenõutavat nõude suurust.

2014. aastal oli kohtutäitur ministeeriumi hinnangul viivituses võlgniku kinnistu aresti alt vabastamisega. Kohtutäituri õiguslik käsitlus ei ühtinud ministeeriumi omaga. Kuna kohtutäitur tõlgendab õigust iseseisvalt ja tegemist oli tema õigusliku otsustusega, siis oli võlgnikul õigus kasutada seadusest tulenevat kaebeõigust, vaidlustamaks kohtutäituri tegevusetuse.

Kokku tegutseb Eestis 47 kohtutäiturit. Möödunud aastal esitati kohtutäiturite tegevuse peale 141  kaebust, mille põhjal justiitsministeerium viis läbi järelevalvemenetlused. Seda on 22 kaebuse võrra enam kui aasta varem.

Kohtutäiturite büroodes viidi mullu läbi seitse korralist kontrolli. Kahel juhul tehti ka erakorraline kontroll.

Järelevalvemenetluse tulemusena algatati üheksa distsiplinaarmenetlust, kus viiel juhul tuvastati ametitegevuse nõuete rikkumine ja määrati karistus. Lisaks määrati karistus ka ühes ülemöödunud aastal algatatud distsiplinaarasjas.

Kohtutäituri ametist vabastamiseks on Tuuliku selgitusel tavapäraselt kaks alust: esiteks kohtutäituri avaldus ja teiseks tema tervislik seisund, mis ei võimalda täituril püsivalt töötada. Seadusest tulenevad aga ka muud ametist tagandamise alused, sealhulgas distsiplinaarkaristusena.

«Distsiplinaarkaristusena ametist tagandamine on erandlik ja selleks tuleks tuvastada väga raske rikkumine. See on ministri või tema volitatud ametniku igakordne otsustus asjaolude pinnalt,» märkis Tuulik.

Justiitsministeerium leidis möödunud aasta järelevalve aruandes, et kohtutäiturite puhul võib kontrollide tulemusena esile tõsta peamiste puudustena võlgniku või sissenõudja kaebuse mittetähtaegset lahendamist või tehtud otsuse kättetoimetamata jätmist.

Vara arestimisel tuvastati 2015. aastal mitmeid rikkumisi, sh ülearestimisi. Samuti paistab silma arestivaba miinimumi ehk elatusmiinimumi mittetagamine ebaregulaarse sissetulekuga isikute puhul.

Läbiva probleemina paistab silma ka endise võlgniku varale seatud arestide kustutamine, endise võlgniku mitteteavitamine menetluse lõpetamisest jms. Korduvalt esines viivitusi täitemenetluste läbiviimisel ja laekunud summade sissenõudjatele edasikandmise.