Üleeile ootamatult manalateele läinud Kesselaiu saarevahi Urmas Vatteri surma varjutab püsiühenduse puudumine ja arstiabi pea olematu kättesaadavus.
Kas riik jättis raskelt haige saarevahi saatuse hooleks? (10)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikogu liige, Eesti Saarte Kogu koostöökogu liige Mark Soosaar rääkis Saarte Häälele, et sügisel diagnoosisid arstid Urmas Vatteril raske südamehaiguse, kuid jõuludest kuni EV aastapäevani puudus saarel muu maailmaga igasugune transpordiühendus.
«See on täiesti lubamatu asi, et väikesaare elanik, kes põeb väga rasket südamehaigust, ei pääse eriarsti juurde ning et meie tervishoiusüsteem sellistel haigetele silma peal ei hoia,» lausus Soosaar. «Sellise diagnoosiga inimesed nagu Urmas peavad omama võimalust regulaarselt arsti juures käia ja kui inimene ei saa kodust ära tulla, siis peab arst minema teda koju külastama.»
Soosaare hinnangul näitab juhtunu, et riik ei võta kuigi tõsiselt püsiasustusega väikesaarte seadust, mis näeb ette väikesaarte elanikele regulaarse püsiühenduse mandriga või lähima suursaarega, mis antud juhul on Muhumaa. «See on teema, mida me reedel saarte kogus Vilsandil kindlasti arutame,» sõnas Soosaar.
Kesselaiul asuva Jaani talu peremehe Indrek Allmanni sõnul jääb Urmas Vatteri juhtumist tunne, et äärealal pole ravikvaliteet enam päris see, mis on tsiviliseeritud ühiskonnale kohane.
52-aastane Urmas Vatter oleks juba sügisel vajanud haiglaravi, kuid paraku jõuab see järjekord kätte nädal pärast tema surma, juuli algul.
Almann oli ka see, kes Urmas Vatteri elukaaslase Elsa kutsel hommikul peale kella üheksat esimesena saarevahi elutu keha juurde jõudis. Koos arstist kaasaga saarevahi majja jõudnud Almannil tuli olla tunnistajaks, et pulss, südametöö ja hingamine olid lakanud. Edasi tõi Almann oma paadiga Kuivastust saarele Orissaare kiirabibrigaadi, et surm fikseerida. Surnukeha toimetasid aga sõbramehe poolest mandrile Läänemaa päästekomando mehed. «Päästeameti laev võeti Haapsalus veest välja, lasti uuesti Virtsus vette ja pärastlõunal viidi Urmas mandrile.»
Almanni sõnul oli praegune soe ja rahulik suveaeg Urmase minekuks kõige parem. «Läks täpselt nii nagu ta oli soovinud – ta ei soovinud jääda haigena virelema ja ta soovis, et see sünniks unepealt,» rääkis Almann.
Kesselaiu elutegevuse eestvedaja Indrek Almann tõdes, et Kesse on igasugustest teenustest üpriski äralõigatud. Nii on Eesti Post võidukas toonis teatanud, et seoses ühenduse puudumisega pole neile ka kohustust saarele posti toimetada. «Mina saan oma kirjad jätkuvalt kätte suvalistest kohtadest, kas siis Liiva poest või siis kellegi teise-kolmanda käest ja heal juhul pool aasta hiljem,» sõnas saareelanik.
Täielikult puudub Kessel ka prügikäitlus. Senimaani on jäätmed Kesselt prügikottidega Virtsu või Kuivastu sadamasse prügikasti toodud.