/nginx/o/2010/02/17/314663t1he2e5.jpg)
/nginx/o/2008/04/04/30700t1h1150.jpg)
Vaid loetud nädalad enne riigikogu valimisi Reformierakonnast Isamaa ja Res Publica Liitu (IRL) üle hüpanud Robert Antropov on endale teadaolevalt IRLi valimisnimekirjades täitsa lõpus.
Antropov pääses IRLi valimisnimekirja lõppu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Minu teada olen ma nii IRLi üldnimekirjas kui ka Ida-Viru valimisringkonnas viimane, aga viimasel minutil liitununa ei saagi muud loota,» ütles Antropov Postimees.ee´le. «Ma ei oodanudki kõrgeid pakkumisi, aga ma olen poliitikas olnud vaid poolteist aastat ega soovi veel lõpetada, vaid tahan jätkata koalitsiooniparteis,» tunnistas ta.
Hoolimata viimasest kohast valimisnimekirjas on Antropovil enda sõnul suur motivatsioon Ida-Virumaal hääli püüda ning koos Erki Noolega loodavad nad saada kaks mandaati.
Antropovi kinnitusel tuli talle pärast Reformierakonna valimisnimekirjast väljajäämist pakkumisi mitmest erakonnast, kuid just IRLi programm oli talle kõige südamelähedasem.
«Kui sa oled ühe erakonna nimel tööd teinud ja sul on selged plaanid ja eesmärgid silme ees ja siis sul ei võimaldata neid ellu viia ja lõpuks jäetakse üldse valimisnimekirjast välja, siis on erakonnavahetus ju täiesti loogiline ja arusaadav,» selgitas Antropov.
Antropovi kinnitusel ei olnud tal Reformierakonnas konflikte ning tema valimisnimekirjast väljaarvamine oli mehe arvates pigem üksikute inimeste teene. «Ma usun, et Reformierakonna juhtkond tegelikult ei ole neile üksikutele sugugi tänulik, kes selle supi kokku keerasid,» märkis ta.
Kõik avaldused – nii Reformierakonnast lahkumiseks kui ka IRLi astumiseks ja kandideerimiseks – andis mees sisse eile õhtul.
IRL-is kavatseb Antropov seista nii haldusreformi läbiviimise kui kohaliku energeetikatööstuse arengu eest.
2004. aastal, mil Antropov oli politsei peadirektor, viidi Eestis läbi politseireform, mille käigus loodi neli politseipiirkonda senise 17 asemel. Sama eeskuju järgisid tema sõnul hiljem ka mitmed teised riiklikud institutsioonid, kuid mis tulemata jäi, oli haldusreform. «Killustatud Eestis tuleks maapiirkonnad ühendada, et tugevdada ning muuta haldussuutlikumaks omavalitsusi, vähendada bürokraatiat, rahakulu ja korruptsiooniohtu,» sõnas Antropov.
Samuti tuleb Eestis Antropovi sõnul tõsiselt suhtuda energeetikajulgeoleku tagamisse, eelistades selleks kodumaist põlevkivi- ja tuuleenergiat ning biokütuseid. «Miks ei võiks Eestis olla oma kütusetootmine? Tooraine ja võimalused on meil olemas,» märkis ta.
«Ida-Virumaal on aastakümneid kaevandatud põlevkivi ning toodetud sellest elektrit ja sooja, arenemas on tuuleenergia ja biokütuste tootmine. Kodumaist energeetikatööstust tuleb säilitada ja arendada,» lisas ta.