Rõivas Brexitist: edasised otsused tuleb teha liigse viivituse, kuid ka pöörase ajasurveta

Vabariigi valitsuse istung Foto: Tauno Tõhk/Riigikantselei

Peaminister Taavi Rõivas ütles täna pärast Suurbritannia referendumi järel korraldatud valitsuse erakorralist istungit, et edasised otsused tuleb teha ilma liigsete viivituste, kuid ka pöörase ajasurveta.

Rõivas ütles pressikonverentsil, et järgmise sammuna tuleb leppida kokku, milliseks kujuneb suhe Suurbritannia ja Euroopa Liidu vahel. Tema sõnul on erinevaid võimalusi, kuid praegu on lõplikeks otsusteks veel liiga vara. «Oluline on teada ka seda, et enne kui Suurbritannia esitab avalduse, mingeid läbirääkimisi ei peeta,» ütles ta.

Samas pole Eestil ega Euroopa Liidul Rõivase sõnul mingit õiguslikku mehhanismi, kuidas survestada Suurbritanniat oma otsust kiiremini tegema. Tema sõnul on Suurbritannia peaminister David Cameron öelnud, et Euroopa Liidust lahkumise avalduse esitamise peaks otsustama järgmine peaminister, kes võiks ametisse astuda oktoobris.

Rõivas märkis, et teoreetiliselt on mitmeid käike, mida Suurbritannia teha saab. «Meie huvi on ära oodata nende järgmised sõnumid, et siis ilma liigsete viivitusteta, aga ka pöörase ajasurveta teha mõistlikud ja läbikaalutud otsused,» ütles ta ja lisas, et igal juhul ei toimu lahkumisprotsess nädalate ega ka mitte kuudega. «Tegemist on põhjalike läbirääkimistega. Ma usun, et kui Suurbritannia ütleb, et nende jaoks on tähtis, et nad saavad omapoolse avalduse esitada mõne kuu pärast, siis meil ei ole muud valikut, kui nende soovi austada ja sellega arvestada.»

Rõivase sõnul on Eesti valitsus seisukohal, et Euroopa Liidu positsioon lahkumiskõnelustel ei tohi olla kantud ärategemise või kättemaksu vaimust. Tema sõnul peavad kõik otsused olema sellised, et koostöö brittidega oleks ka tulevikus võimalik, sest Suurbritannia on ja jääb Eesti ja kogu Euroopa Liidu jaoks oluliseks partneriks ja liitlaseks nii majanduslikult, poliitiliselt kui ka julgeoleku vallas.

Rõivase hinnangul peab Euroopa Liit tegutsema koordineeritult ja hoidma ühtsust. Ta märkis, et referendumi järel tekkinud kriisiolukorras on kõige tähtsam, et Euroopa tõestaks taas, et kriisidega suudetakse toime tulla ja suudetakse jääda seejuures ühtseks. «See nõuab suuri pingutusi, aga ma usun, et meil pole Euroopa Liidu liidritena teist võimalust, kui saada sellega hakkama,» lausus ta.

Kommenteerides võimalust, et Suurbritannia siiski ei lahku Euroopa Liidust, ütles Rõivas, et teoreetiliselt ei saa sellist stsenaariumi lõpuni välistada. «Kas see on realistlik, et Suurbritannia parlament võtab vastu teistpidise otsuse, on minul väga raske öelda,» märkis ta ja lisas, et üldiselt on ikkagi arvestatud, et kui rahvas otsustab referendumil Euroopa Liidust lahkuda, siis seda tehaksegi. Tema hinnangul on samas kurb näha paljude üllatust, et iga hääl tõepoolest loeb ka sedavõrd suures riigis nagu Suurbritannia.

Rääkides lahkumisotsuse mõjudest Eesti eesistumisele, mis praeguse kava kohaselt peaks algama pärast Suurbritannia eesistumisperioodi lõppu 2018. aasta alguses, ütles Rõivas, et otsust pole veel tehtud, kuid ta kavatseb homme algaval Euroopa Ülemkogu kohtumisel sellest nii ülemkogu eesistuja kui Suurbritannia ja Malta peaministriga rääkida. Ta märkis, et kui Suurbritannia otsustab oma eesistumise ära jätta, siis peab Eesti olema valmis erinevateks lahendusteks, sealhulgas võimaluseks tuua oma eesistumine kas osaliselt või täielikult varasemaks.

Valitsuse istungile järgneb kell 16 riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni ja väliskomisjoni avalik ühisistung.