Eesti seadused on aetud liiga üksikasjalikuks

Illustratsioon: Allikad: Riigi Teataja, justiitsministeerium

Viimasest kümnendist leiab kolm aastat, mil riigikogu on muutnud ära tervelt kolmveerandi kõigist kehtinud seadustest. Viimane selline oli aasta 2014. Õiguseksperdid hoiatavad, et kui õigusloome tempo ei rauge, satume lõpuks isetehtud normide ohvriks.

«Olen seda meelt, et tuleks mingit survet avaldada – nii suur muudatuste hulk ei ole normaalne,» ütleb justiitsministeeriumi Riigi Teataja talituse juhataja ja juristide liidu president Jüri Heinla. Ta on mees, kes haldab Eesti õiguse varasalve Riigi Teatajat, mis kosub viimastel aastatel kiiremini, kui oleks riigile tervislik.

Kui seni rääkisid juristid probleemist kulisside taga, siis juba ligi aasta aega antakse avalikult häirekella. Viimati tegi seda mai lõpus õiguskantsler Ülle Madise, kui kirjutas Postimehes, et kodanikud ägavad seaduste massi all.