/nginx/o/2014/11/25/3552393t1h8c98.jpg)
/nginx/o/2011/01/18/500893t1h0d51.jpg)
Eesti Kirjastuste Liidu andmetel oli mullu ostetuim raamat Aive Luigela «Hoidised», mida müüdi peaaegu 11 000 eksemplari. Teisele kohale tõusis Andrus Kivirähki lasteraamat «Kaka ja kevad» ja kolmandaks Kristina Šmigun-Vähi elust rääkiv «Kristina».
Tellijale
Eestlane teeb hoidiseid ja armastab Kristinat
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
34 kirjastust koondava kirjastuste liidu tegevjuht Kaidi Urmet tunnistab, et seoses masu ja raamatumüügi vähenemisega oli liit sunnitud menuraamatu läbimüügipiiri langetama 2000-lt 1500-le.
Selle maagilise piiri ületas möödunud aastal 149 raamatut, neist 97 on eesti autorite kirjutatud-koostatud. Esikohale tõusis 10 939 eksemplariga Varraku kirjastatud Aive Luigela «Hoidised», teiseks jäi 9201 eksemplariga samuti Varraku kirjastuselt ilmunud Andrus Kivirähki lustakas lastekas «Kaka ja kevad» – viimane jõudis 7252 eksemplariga 9. kohale juba aasta varem, 2009. aastal.
Kolmandaks kerkis vahetult enne jõule lettidele jõudnud Jaan Martinsoni ja Kristina Šmigun-Vähi avameelne elulooraamat «Kristina» Menu kirjastuselt, selle viis mullu koju 7914 inimest.
Kokku ületas menuraamatu piiri kümme elulooraamatut, see on Urmeti andmetel rohkem kui eelmistel aastatel. «Vaatamata sellele on Ita Everi elulooraamat (ilmus 2006, selleks nädalaks on seda müüdud 36 235 eksemplari – toim) läbimüügilt teistest mäekõrguselt üle,» teab Urmet.
Positiivse suundumusena nimetas ta ilukirjandusteoste esiletõusu. Eesti autorite teostest jõudis tabelisse kaheksa raamatut, nii Tõnu Õnnepalu «Paradiis», Kaur Kenderi «Comeback» kui ka eelmisel aastal Tänapäeva romaanivõistluse võitnud ärimees Avo Kulli debüütromaan «Haigla».
Eesti ilukirjanduse arvestuses – sellesse nimekirja kuuluvad ka elulooraamatud – müüs Kristina Šmiguni järel kõige rohkem ehk 6251 eksemplari Merit Raju raamat «Hingele pai».
«Söö, palveta, armasta» kodumaisest versioonist leiab nii soovitusi õnnelikuks eluks, joogaharjutusi kui ka retsepte. Kusjuures vabakutseline kundalini jooga juhendaja ja koolitaja oli käsikirja tulutult pakkunud mitmele kirjastusele, enne kui Ajakirjade Kirjastus selle suuremate lootusteta vastu võttis.
Kui 2009. aastal jõudis menuraamatute esikümnesse suisa neli teatmeteost – kirjastuse TEA entsüklopeedia teine, kolmas ja neljas köide ning sama kirjastuse «Maailma toiduained. Taskuentsüklopeedia» –, siis aasta hiljem, 2010. aasta esikümnest, leiame vaid ühe teatmeteose, TEA entsüklopeedia 5. köite, mida osteti 7374 tükki.
Võrreldes varasemaga on eestlaste huvi kokaraamatute vastu kasvanud – 149 müügitippu jõudnud raamatust kuulub sellesse valdkonda lausa 17.
«Küllap annab see tunnistust meie muutunud oludest. Samas on see ka tunnustus juba tuntud autoritele. Kui rääkida konkreetselt Aive Luigela raamatust, siis tema raamatud on olnud läbivalt edetabelites, nii et 2010. aasta võit on vaid kinnitus tunnustatud autorile,» arutles Urmet.
«Kokkuvõtvalt võibki öelda, et 2010. aasta menuraamatute hulgas on suurenenud ilukirjanduse ja aimekirjanduse (just nimelt kokaraamatute näol) osakaal, vähenenud on lastekirjanduse osa.»
Kui 2009. aastal oli tabelis 45 lasteraamatut, siis 2010. aastal ületas 1500 eksemplari piiri 36 lasteraamatut.
Eesti Kirjastuste Liit koostab menuraamatute edetabelit 2001. aastast. 2009. aastal jõudis menuki staatusesse 109 raamatut, enim müüdud oli siis 16 982 eksemplariga Sofi Oksaneni romaan «Puhastus». Aasta varem müüdi kirjastuste liidu liikmete raamatutest kõige rohkem Maire Aunaste eluloolist meenutust «Maire Aunaste. Viis aastat peidus» (13 804 eksemplari).
2007. aastal kuulus eestlaste eelistus Andrus Kivirähki nüüdseks juba kultusromaani staatusesse tõusnud teosele «Mees, kes teadis ussisõnu», mida müüdi 24 000 eksemplari.