/nginx/o/2017/10/21/7237937t1hed2c.jpg)
/nginx/o/2008/08/01/61585t1h60c4.jpg)
Ettevõtja ja endine poliitik Jüri Mõis leidis, et erakondade rahastamise olukorda aitaks parandada suurem avalikustamine ja parem finantskontroll.
Mõis: kahtlased laenud Liechtensteinist lõhnavad rahapesu järele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Avalikustamine ja parem finantskontroll võiks meile mingi korra kindlustada, kahtlased laenud Liechtensteinist, erakonnafirmad ja muu taoline lõhnab selle järele, et see on rahapesuna kvalifitseeritav,» sõnas Mõis ETV saates «Vabariigi kodanikud».
Ettepaneku kohta, et erakondi võiks finantseerida peamiselt liikmemaksudest, leidis Mõis, et see pole reaalselt võimalik.
«Erakonna liikmed on meil ju vaene rahvas, kes kuuluvadki parteisse, et endale elatusvahendeid saada, nemad küll ei jõua erakondi ülal pidada,» oli Mõis skeptiline.
«Kui keegi liikmetest hakkab suuri summasid maksma erakonnale, siis see on pigem finantspettus,» uskus Mõis.
Emeriitprofessor Rein Taagepera ütles, et tema ideaaliks on tugev kodanikuühiskond, kus liikmemaksud oleksid kõrged ja märgatav osa erakondade sissetulekutest tuleks liikmemaksudest. «Kodanikukultuur ei luba Eestis paraku seda praegu.»
Ühiskonnale jootraha andjad
«Olen soovitanud ärimeestel enam mitte annetada ja ei anneta isegi, kuna seal on väike ninapidivedamismoment juures. Ettevõtjad nagu loodaks selle eest mingit soodustust, mida poliitikud ei kavatsegi võimaldada,» sõnas Mõis.
«Teine annetajate liik on need, kellel on hästi läinud, need annavad justkui ühiskonnale jootraha ja peavad õigeks selle siis erakondadele anda. Need on siis need, kes kõiki parteisid toetavad, kadunud Aadu Luukasest alates kõik Endel Sifid, Sõõrumaad, Hillar Teder ja teised,» loetles Mõis.
«Kui Mõis ütleb, et tema ei anneta, siis minult jälle võetakse raha erakondade jaoks. Maksumaksja annab umbes 100 krooni aastas, kui vanas rahas öelda,» sõnas õigusteadlane ja endine poliitik Jüri Adams.
«Seda kasutatakse siis erakondade reklaamide eest tasumiseks. Valimiste eel kui näeme suuri reklaame teles, tänavapildis, ajalehes, siis osaliselt on see ka meie kinni makstud,» rõhutas Adams.
«Seni, kuni valijad ei reageeri erakondade vääritule käitumisele valimisrahaga ümberkäimisel ja neid samu erakondi ikka valivad, seni ei muutugi midagi,» leidis õigusteadlane ja presidendi nõunik Ülle Madise.
Mida rohkem keelame, seda rohkem umbusaldame oma inimesi
«Erakonnaraha kontroll peaks hindama mitte ainult dokumentatsiooni ja aruandeid, vaid ka tegelikkuses toimunut. Kui sisuline auditeerimine on võimalik, siis saab majandusanalüütiliselt kindlaks teha, kas esitatud arvud on tõepärased,» selgitas õiguskantsler Indrek Teder.
«Mida rohkem me keelame, seda rohkem me umbusaldame tegelikult oma inimesi. Iga süsteem peaks olema võimalik keeldudevaba. Juriidiliste isikute annetuskeeld on üsna kahtlase väärtusega mu meelest. Kui on keeld, leitakse enamasti trikitamisviis, kuidas keelust mööda minna,» tõdes õiguskantsler.
«Eesti õigussüsteem on muutunud väga keeruliseks ja nüansseerituks, tavainimene enam ei saagi sellest aru. Mida keerukamaks süsteem läheb, seda raskemini ta toimib,» rõhutas Teder.