/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2016/06/17/5520425t1hb4fe.jpg)
Raplamaal mesitarusid rüüstanud ja koduloomi murdnud ning seetõttu erandkorras maha lasta lubatud karu on mitu korda nähtud ja ta on püssi eest napilt pääsenud, kuid pole uusi pahandusi teinud.
Raplamaal erandkorras küttida lubatud karu on jätkuvalt elus (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valtu jahiseltsi esimees Viktor Reino ütles BNS-ile, et karu on kaks korda napilt pääsenud, kuid rohkem mesitarusid rüüstanud ja loomi murdnud ta pole.
«Esimest korda näitas karu end 13. juunil lagedal väljal, kuid jahimehel polnud toona püssi kaasas. Teist korda nähti teda läbi jahirelva optilise sihiku, kuid karu keeras end järsku ja mees ei hakanud teda selga tulistama. Karu maha jäämine poleks kindel olnud ja haavatud loom võib väga palju pahandust teha,» sõnas ta.
Keskkonnaamet andis juuni esimesel nädalal loa küttida väljaspool jahiaega karu, kes on rüüstanud mesitarusid ning murdnud koduloomi. Karu on mai jooksul hävitanud Kehtna vallas viis mesilasperet, murdnud kolm lammast ning ühe vasika. Vähemalt korra on karu üritanud rünnata ka Valtu küla lähedal õunaaias peetavaid lihaveiseid. Lisaks hirmutas karu Estonia järve ääres jalutades järves ujuvaid lapsi.
«Jaht käib iga päev, aga karu ei taha siiani sellest üritusest ise osa võtta. Mehed käivad karu liikumiskohtades passimas, aga siiani on karu olnud väga tark ja pole välja tulnud,» sõnas Reino.
Valtu jahiseltsi juhi sõnul on niinimetatud nuhtlusisend suur isakaru, keda on ka rajakaameratest näha olnud. «Tundub, et ta pole üksi ja kahju on teinud kohe mitu karu,» rääkis Reino.
Valtu jahiseltsi küttidel on võimalus nuhtluskarule varitsus- ja hiilimisjahti pidada kuni juuli lõpuni.
Pruunkaru on kaitsealune liik. Varem karude küttimiseks väljaspool jahiaega antud luba vaid korra, 2014. aastal. Toona rüüstas karu Tartu maakonna Alatskivi jahipiirkonnas mesitarusid. Vahetult pärast loa andmist jättis karu aga mesipuud rahule ning jahimehed teda kätte ei saanud.
Jahieeskirja järgi võib karule, välja arvatud poegadega emakarule, pidada varitsus- või hiilimisjahti 1. augustist kuni 31. oktoobrini kiskja tekitatud kahjustuste vältimise eesmärgil.
Eelmisel jahiaastal kütiti Eestis kokku 49 karu, Raplamaal kütiti üks isend Vardi jahipiirkonnas. Viimasel paaril aastal on karude arvukuse suurenemist märgata enim Rapla, Jõgeva ja Viljandi maakonnas.