Päevatoimetaja:
Uwe Gnadenteich
+372 666 2071

Rummo: vajalik on kaitsealuste objektide põhjalik inventuur

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Kadri Ratt
Copy
Paul-Erik Rummo.
Paul-Erik Rummo. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Vältimaks tõeliselt väärtuslike kultuuriobjektide pöördumatut hävimist, tuleb Reformierakonna fraktsiooni liikme Paul-Eerik Rummo sõnul teha nende põhjalik ja professionaalne inventuur.

Rummo andmeil hävib Eestis arvestuste järgi kümne aastaga rohkem kui veerand praegustest kaitsealustest objektidest, seetõttu peab ta õigeks sätestada pärandväärtuste arvelevõtmine ja kaitse diferentseeritult, erinevate kategooriate kaupa, lähtudes nii objekti põhimõttelisest väärtuslikkusest kui tema praegusest seisundist.

«Pädeva pilguga tuleb üle vaadata kaitse alla võtmise ja kaitse alt väljaarvamise kriteeriumid,» märkis ta.

Rummo sõnul pole küsimus ainult mälestiste kaitses ja hoidmises, vaid ka selles, et nende olemasolu laiemalt ja paremini teataks, et neid külastataks ja nendega tutvumine aitaks inimesi jõuda arusaamisele kultuuri pidevusest ajas ja ruumis. «Info kultuuripärandi kohta peab olema hõlpsasti kättesaadav,» lisas ta.

Reformierakonna programm näeb Rummo sõnul ette kultuuripärandi digitaliseerimise jätkamist kõigis Eesti mäluasutustes ning Eesti kultuuripärandi portaali loomist ühtse infoväravana, mis võimaldab otsinguid erinevates süsteemides nagu muuseumid, raamatukogud ning ringhäälingu arhiivid.

Lisaks tuleb Rummo sõnul jätkata temaatiliselt eristuvate maakonnamuuseumide arendamist, et neist kujuneksid olulised külastus- ja teaduskeskused, samuti nende lülitamist muinsuskaitsealasesse süsteemi.

Hästitoimivad muuseumid sobiksid tema hinnangul suurepäraselt ka hariduskeskusteks. «Mis oleks loomulikum, kui ajaloo- või inimeseõpetuse koolitundide pidamine kujutlusvõimet ergutavas muuseumikeskkonnas,» ütles Rummo.

Tema hinnangul on nii materiaalse kui vaimse kultuuripärandi parim austamise viis selle pidev sidumine tänapäevaeluga, mis eeldab kõrge kvalifikatsiooniga kultuurikorraldajate väljaõpet ja koostööd ühiskonna eri sektorite vahel.

Märksõnad

Tagasi üles