/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2016/06/20/5530891t1h8408.jpg)
Euroopa Nõukogus (EN) loodetakse, et Eesti ratifitseerib peagi Lanzarote konventsiooni, mis on sõlmitud laste seksuaalse ärakasutamise ja seksuaalse kuritarvitamise ärahoidmiseks.
EN ootab Eestilt Lanzarote konventsiooni kiiret ratifitseerimist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ootame, et Eesti ratifitseerib Lanzarote konventsiooni õige pea,» ütles EN-i laste õiguste poliitika koordinaator Regina Jensdottir esmaspäeval.
Eesti on võtnud laste õiguste edendamise üheks oma kolmest prioriteedist eesistumise ajal EN-is.
Eesti on olnud laste õiguste teemal aktiivne ning tal on ka palju pakkuda teistele riikidele, eelkõige laste kaitsmisel digitaalteenuste tarbimisel, märkis Jensdottir.
Ta avaldas lootust, et Eesti parlament suudab konventsiooni ratifitseerida enne, kui Tallinnas toimub novembri alguses esinduslik lastekaitse-teemaline konverents.
Justiitsministeerium saatis Lanzarote konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu kooskõlastusringile 1. juunil.
Lanzarote konventsioon avati allakirjutamiseks 25. oktoobril 2007 ning jõustus rahvusvaheliselt 1. juulil 2010. Eesti kirjutas konventsioonile alla 17. septembril 2008. Konventsiooni ratifitseerimise eest vastutav ministeerium on justiitsministeerium. Samas on konventsiooniga ettenähtud teenuste ja meetmete arendamisel väga sisuline osa ka teistel ministeeriumitel, eeskätt sotsiaal- ja siseministeeriumil.
Mai seisuga oli 47 EN-i liikmesriigist Lanzarote konventsiooni ratifitseerinud 41 riiki.
Lanzarote konventsiooni karistusõiguslikud normid on juba Eesti õigusega kooskõlas, on justiitsministeerium teatanud. Konventsiooni ratifitseerimiseks vajalikud tegevused on kirjas laste ja perede arengukavas aastateks 2012–2020 ning vägivalla ennetamise strateegias aastateks 2015–2020. Eelnõu on seotud ka valitsuse tegevusprogrammiga aastateks 2015–2019, mis toob kriminaalpoliitilise prioriteedina välja alaealistega seotud ja nende vastu suunatud kuritegude, eelkõige seksuaalkuritegevuse vastase võitluse.
Tegemist on olulise tähtsusega dokumendiga lastevastast seksuaalvägivalda puudutavate kuriteokoosseisude ülevõtmisel Eesti õigusesse, lapsesõbraliku menetluspraktika ühtlustamisel ning sotsiaalteenuste kvaliteedi ja mõjususe parandamisel. Konventsiooni läbivaks põhimõtteks laste kaitsmisel on erinevate valdkondade integreeritus, mistõttu nõuab konventsiooni sätetele vastamine pingutusi nii sotsiaal-, tervise-, haridus- kui õiguskaitsevaldkonnalt, märkis justiitsministeerium juuni algul.
Eesti on 18. maist kuni 22. novembrini EN ministrite komitee eesistuja, mil Eesti välisminister on organisatsiooni poliitiliseks juhiks.