Liviko kartellileppe süüasi läheb riigikogu otsusega uuesti ringkonnakohtusse

Liviko tootmisliin Foto: Toomas Huik

Riigikohus otsustas täna, et Liviko kartellileppe süüasi pole aegunud, nagu leidis tänavu jaanuaris Tallinna ringkonnakohus, mis tähendab, et teise astme kohus peab kaasust uuesti vaagima.

Mitme suure jaemüügiketi ning viinatootja Liviko kartellileppe süüasja osalised pääsesid Tallinna ringkonnakohtu 20. jaanuari otsusega süüasjast, kuna teise astme kohtu hinnangul olid süüalused vääralt kohtu alla antud ning praeguseks on väidetavad süüteod aegunud.

Ringkonnakohus leidis, et Harju maakohtu mullu 29. aprillil tehtud otsus tuleb kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu tühistada ja kriminaalmenetlus seoses kuriteo aegumistähtaja möödumisega lõpetada. Seaduse järgi tuleb kohtul esmalt otsustada süüdistusakti tagastamise küsimus ning alles süüdistusakti mittetagastamise otsuse järgselt on kohtul võimalik süüdistatavad kohtu alla anda. Vastupidine kohtu tegevusjärjekord ei saa olla loogiline ega mõeldav.

Maakohus andis kõik süüdistatavad 11. juunil 2014 kohtu alla enne kõikide kaitseaktide saamist, samuti enne kõikidele kaitsjatele kaitseaktide täiendamiseks antud tähtaja ehk 2014. aasta 11. augusti möödumist ja enne süüdistusakti prokuratuurile tagastamise küsimuse otsustamist, milline tegevus on vastuolus seadusega. Andes ülalkirjeldatud viisil süüdistatavad kohtu alla, rikkus maakohus oluliselt kriminaalmenetlusõigust, mis toob endaga kaasa kohtuotsuse apellatsiooni korras tühistamise.

Seejärel viis riigiprokurör Laura Feldmanis süüasja riigikohtusse, esitades määruskaebuse Tallinna ringkonnakohtu jaanuaris tehtud otsusele, mis vabastas Liviko kartellileppe süüasja osalised väidetava süüteo aegumise tõttu kriminaalsüüst."Leian, et kohtu alla andmisel ei rikkunud maakohus olulisel määral kriminaalmenetlusõigust," ütles Feldmanis toona.

Esmaspäeval avaldatud lahendis nõustub riigikohus prokuröriga, leides, et süüasi pole aegunud. Riigikohus tühistas Tallinna ringkonnakohtu jaanuarikuise otsuse ja saatis süüasja samale kohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus.

Riigiprokuratuuri esitatud süüdistuse kohaselt on kohtueelses menetluses tuvastatud, et 2009. aasta juunis ja juulis sõlmis Liviko koos samasse kontserni kuuluva AS-iga Selver konkurentsi kahjustava kokkuleppe ja määras koos konkureerivate ettevõtetega Rimi Eesti Food AS, Maxima Eesti OÜ, Prisma Peremarket AS ja AS Helter-R kindlaks 40-protsendilise alkoholisisaldusega pooleliitristes pudelites madalama hinnaklassi viinade hinnatingimused.

Sellise tegevusega rikuti konkurentsiseadust, mille kohaselt on keelatud konkurentsi kahjustava eesmärgi või tagajärjega ettevõtjatevaheline kokkulepe ja kooskõlastatud tegevus, sealhulgas otsene ja kaudne kolmandate isikute suhtes hinna- ja muude kauplemistingimuste kindlaksmääramine.