UNHCR: sundränne jõudis rekordtasemele

Sundrände arvud on jõudnud rekordiliselt kõrgele, üks inimene 113-st on põgenik, teatas ÜRO pagulasamet UNHCR.

Konfliktid ja tagakiusamine põhjustasid ülemaailmselt sundrände arvude järsku tõusu 2015. aastal, jõudes kõrgeima teadaoleva tasemeni ja põhjustades enneolevatuid inimkannatusi, toob esile täna avaldatud UNHCR, ÜRO Pagulasameti aruanne.

UNHCR-i iga-aastane globaalsete trendide aruanne, mis mõõdab ülemaailmset sundrände mahtu tuginedes valitsuste, partnerite ja organisatsiooni enda andmetele, toob esile, et 2015. aasta lõpu seisuga on 65,3 miljonit inimest olnud sunnitud oma kodudest lahkuma. Vaid 12 kuud varem oli see arv 59,5 miljonit inimest. Tegemist on esimese korraga ajaloos, kui 60 miljoni piir on ületatud.

Nimetatud 65,3 miljoni hulgas on 3,2 miljonit inimest arenenud riikides, kes 2015. aasta lõpu seisuga ootasid otsuseid oma varjupaigataotlustele (suurim arv, mida UNHCR on registreerinud), 21,3 miljonit pagulast üle maailma (1,8 miljonit rohkem kui 2014. aastal ja suurim pagulaste koguarv alates 1990ndate algusest) ning 40,8 miljonit inimest, on olnud sunnitud oma kodudest lahkuma, kuid on jäänud oma koduriikide piiridesse (suurenemine 2,6 miljoni võrra võrreldes 2014. aastaga ja suurim UNHCR poolt registreeritud koguarv).

Tegemist on esimese korraga ajaloos, kui 60 miljoni pagulase piir on ületatud.

Võrreldes maailma populatsiooni koguarvuga – 7,349 miljardit inimest – tähendavad need arvud, et nüüdseks on üks inimene 113-st kas varjupaigataotleja, sisepõgenik või pagulane. See on riskitase, millele UNHCR ei tea pretsedenti.

Kokkuvõttes on tänasel päeval maailmas rohkem oma kodudest sunniviisiliselt lahkuma pidanud inimesi kui on Prantsusmaal – rahvaarvult maailma 22. riigis – elanikke.

Sundränne on enamuses piirkondadest olnud tõusuteel juba vähemalt 1990ndate keskpaigast, kuid viimase viie aasta jooksul on see trend kiirenenud. Põhjusi on kolm: olukorrad, mis põhjustavad massilist pagulaste väljarännet, kestavad pikemalt (näiteks konfliktid Somaalias ja Afganistanis on vastavalt oma kolmandas ja neljandas aastakümnes); uued või taaslahvatanud dramaatilised olukorrad juhtuvad sageli (praeguse aja suurim Süürias, kuid viimase viie aasta jooksul ka Lõuna-Sudaanis, Jeemenis, Burundis, Ukrainas, Kesk-Aafrika Vabariigis jne); ning lahenduste leidmise tõenäosus pagulastele ja sisepõgenikele on olnud langustrendis alates Külma sõja lõpust.

Kõigest 10 aastat tagasi, 2005. aasta lõpus, lahkus sunniviisiliselt oma kodust UNHCR-i andmetel keskmiselt 6 inimest minutis. Tänasel päeval on see arv 26 inimest minutis – see on peaaegu kaks korda sagedamini kui keskmine täiskasvanud inimene hingab.

«Üha rohkem inimesi on sõja ja tagakiusamise tõttu sunnitud lahkuma ja see on muret tekitav iseenesest, kuid tegurid, mis pagulasi ohustavad, on samuti mitmekordistumas,» ütles ÜRO Pagulaste Ülemvolinik Filippo Grandi. «Pagulasi ja migrante sureb merel igal aastal mitmeid kordi enam kui on hukkunute arv lennuõnnetustes terves maailmas; inimesed, kes põgenevad sõja eest seisavad maal silmitsi suletud piiridega. Poliitika on mõnedes riikides tekitamas vastukaalu varjupaigaõigusele. Riikide valmisolek töötada üheskoos mitte ainult pagulaste, vaid kollektiivse inimlikkuse huvides on pandud proovile; ja see on ühtsuse tunne, mis peab lõpuks peale jääma.»

3 riiki tekitavad pooled maailma pagulastest

Riikide hulgast, mis on globaalsete trendide aruandes kaetud, tõusevad mõned selgelt esile: Süüria 4,9 miljoni, Afganistan 2,7 miljoni ning Somaalia 1,1 miljoni inimesega seletavad enam kui poolt põgenikest, kes kuuluvad UNHCR mandaadi alla üle terve maailma.

Kolumbia 6,9 miljoni, Süüria 6,6 miljoni ja Iraak 4,4 miljoni inimesega esindavad aga kõige suuremaid sisepõgenike arvuga riike. Jeemen oli suurim uute sisepõgenike tekke põhjustaja 2015. aastal – 2,5 miljonit inimest ehk 9 protsenti riigi elanikkonnast.

Enamik põgenikest jääb lõunasse

Euroopa väljakutsed, et ära hallata enam kui ühe miljoni pagulase ja migrandi saabumine üle Vahemere, domineeris paljude tähelepanu 2015. aastal. Siiski, nagu näitab aruanne, on valdav enamus maailma põgenikest mujal. Kokkuvõtlikult olid 86 protsenti UNHCR-i mandaadi alla kuuluvatest põgenikest 2015. aastal madala või keskmise sissetulekuga riikides, lähedal konfliktiolukordadele. See arv tõuseb üle 90 protsendi maailma põgenike koguarvust, kui sisse arvata ka Palestiina põgenikud, kes kuuluvad UNHCR-i sõsarorganisatsiooni UNRWA mandaadi alla.

Türgi oli 2,5 miljoni inimesega maailma suurim põgenike vastuvõtja, samas kui Liibanon võttis vastu suurema hulga põgenikke kui ükski teine riik suhtarvuna riigi elanikkonda (183 pagulast 1000 elaniku kohta). Võttes arvesse riigi majanduse suurust, võttis enim põgenikke vastu Kongo Demokraatlik Vabariik (471 põgenikku iga SKP dollari kohta).

Varjupaigataotluste arv on tõusuteel

Industrialiseerunud riikide seas märkis 2015. aasta rekordarvu uusi varjupaigataotlusi, kui esitati kaks miljonit taotlust (sisaldudes 3,2 miljonis juhtumis, mis olid aasta lõpu seisuga jätkuvalt menetluses). Saksamaa sai rohkem varjupaigataotlusi kui ükski teine riik (441 900), peegeldades suurel määral riigi valmisolekut võtta vastu inimesi, kes põgenesid üle Vahemere Euroopasse. Ameerika Ühendriigid oli taotluste arvult teisel kohal (172 000), paljud neist põgenemas relvastatud gängide vägivalla eest Kesk-Ameerikas. Suur hulk varjupaigataotlusi registreeriti ka Rootsis (156 000) ja Venemaal (152 500).

Umbes pool maailma põgenikest on lapsed

Lapsed moodustasid 2015. aastal 51 protsenti maailma põgenikest, lähtuvalt andmetest, mida UNHCR on kogunud (täielik demograafiline läbilõige ei olnud raporti autoritele kättesaadav). Muret tekitavalt on paljud neist oma vanematest eraldatud või reisivad üksi. Kokku esitati aasta jooksul laste poolt, kes olid saatjata või peredest eraldatud, 98 400 varjupaigataotlust. See on kõrgeim koguarv, mida UNHCR on näinud – traagiline meeldetuletus, kuidas sundränne mõjutab ebaproportsionaalselt just noori inimesi.

Võimatu naasta

Sellal kui globaalsed sundrände koguarvud olid suurimad kui kunagi varem, oli väike inimeste arv, kel õnnestus naasta oma koju või leida muu lahendus (integratsioon esmases vastuvõtvas riigis või ümbesasustamine mujale). 2015. aastal õnnestus 201 400 põgenikul naasta oma koduriiki (peamiselt Afganistani, Sudaani ja Somaaliasse).

Naasjate arv oli suurem kui 2014. aastal (126 800), kuid siiski märgatavalt väiksem võrreldes suurte naasjate arvudega varastel 1990ndatel. 2015. aastal võeti 30 riigi poolt vastu umbes 107 100 pagulast ümberasustamise raames, moodustades vaid 0,66 protsenti UNHCR-i mandaadi alla kuuluvatest pagulastest (võrdluseks: 2014. aastal võtsid 26 riiki vastu 105 200 pagulast ümberasustamise raames, moodustades 0,73 protsenti UNHCR-i mandaadi alla kuuluvatest pagulastest). Vähemalt 32 000 pagulast said aasta jooksul naturalisatsiooni korras kodakondsuse, enamus neist Kanadas ja väiksemates arvudes Prantsusmaal, Belgias, Austrias ja mujal.

Sundrände olukord 2015. aastal regioonide kaupa (kõrgematest tasemetest madalamateni): 

Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika

Süüria sõda oli jätkuvalt suurim põhjus sundrändeks ja sellega seotud kannatusteks. 2015. aasta lõpuks oli see ajanud vähemalt 4,9 miljonit inimest eksiili pagulastena ja paigutanud ümber 6,5 miljonit inimest riigi sees – moodustades kokku umbes pool Süüria sõjaeelsest elanikkonnast. Iraagi konflikt oli aasta lõpu seisuga sundinud ümber asuma 4,4 miljonit inimest riigi sees ja tekitanud peaaegu veerand miljonit pagulast. Jeemeni kodusõda, mis algas 2015. aastal, oli detsembri lõpuks laiali pillutanud 2,5 miljonit inimest – see on rohkem uusi sunniviisiliselt ümber asunuid kui üheski teises konfliktis. Kui lisada 5,2 miljonit Palestiina põgenikku, kes kuuluvad UNRWA mandaadi alla, peaaegu pool miljonit Liibüa sisepõgenikku, kes on olnud sunnitud oma kodudest lahkuma, ning mitmed teised väiksemad konfliktiolukorrad, tekitas Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika regioon rohkem sundrännet kui ükski teine (19,9 miljonit).

Sub-Sahara Aafrika

Sub-Sahara Aafrika esindab 2015. aastal suurimaid sundrände arvusid pärast Lähis-Idat ja Põhja-Aafrikat. Jätkuv konflikt Lõuna-Sudaanis, nagu ka Kesk-Aafrika Vabariigis ja Somaalias, lisaks veel uued või jätkuvad massilised ümberpaiknemised riigis ja riikidest nagu Nigeeria, Burundi, Sudaan, Kongo Demokraatlik Vabariik ja Mosambiik tekitasid aasta lõpu seisuga kokku 18,4 miljonit pagulast ja sisepõgenikku. Sub-Sahara Aafrika on kokku vastu võtnud 4,4 miljonit pagulast – rohkem kui ükski teine piirkond. Viis suurimat pagulasi vastu võtnud riiki kümnest asuvad Aafrikas: Etioopia, Keenia, Uganda, Kongo Demokraatlik Vabariik ja Tšaad.

Aasia ja Vaikse ookeani piirkond

Aasia ja Vaikse ookeani piirkond põhjustas peaaegu ühe kuuendiku maailma pagulaste ja sisepõgenike arvudest 2015. aastal, muutes selle kolmandaks suurimaks sundrändest mõjutatud piirkonnaks maailmas. Üks kuuest UNHCR-i mandaadi alla kuuluvast pagulasest oli pärit Afganistanist (2,7 miljonit inimest), kus oli lisaks riigisiseselt ümberasunud 1,2 miljonit inimest. Myanmar oli piirkonna suuruselt teine pagulaste päritoluriik ja sisepõgenike põhjustaja (vastavalt 451 800 ja 451 000). Pakistan (1,5 miljonit) ja Iraan (979 000) olid jätkuvalt ühed maailma suurimad pagulasi vastuvõtvad riigid.

Ameerika

Gängidega seotud ja muu vägivalla eest põgenevad inimeste suurenevad arvud Kesk-Ameerikas aitasid kaasa sundrände koguarvu 17 protsendisele tõusule laiemas piirkonnas. Pagulased ja varjupaigataotlejad El Salvadorist, Guatemalast ja Honduraselt moodustasid kokku 109 800 inimest, neist valdav osa jõudis Mehhikosse ja Ameerika Ühendriikidesse ning moodustades enam kui viiekordse tõusu üle kolme aasta. Kolumbia, mis on pikaajaline konfliktiolukord, jäi maailma suurima sisepõgenemise põhjustaja rolli (6,9 miljonit sisepõgenikku).

Euroopa

Olukord Ukrainas, Euroopa lähedus Süüriale ja Iraagile ning enam kui miljoni pagulase ja migrandi saabumine üle Vahemere domineerisid piirkonna sundrände koondpilti 2015. aastal. Euroopa riigid tekitasid umbes 593 000 pagulast (suurem osa neist Ukrainast) ning võtsid vastu 4,4 miljonit pagulast (2,5 miljonit neist Türgi poolt). Ukraina valitsuse poolt antud arvud seavad sisepõgenike arvuks 1,6 miljonit inimest. Varjupaigataotluste arv Saksamaal oli 441 900, pagulaste koguarv tõusis 2014. aastaga võrreldes 46 protsendi võrra 316 000 inimeseni.