Kainenema viidud mees saab politseilt kahjutasu

Tallinna kainestusmaja. Foto: Jaanus Lensment

Riigikohtu äsjase otsuse järgi peab politsei- ja piirivalveamet (PPA) maksma kahjutasu mehele, kellele korrakaitsjad heitsid ette purjuspäi autojuhtimist ja kelle nad kainenema viisid, kuid kes väitis, et tarvitas alkoholi pärast autojuhtimise lõpetamist.

Kohtuvaidluseni viinud sündmused said alguse 2013. aasta 5. septembri õhtul, kui politsei peatas kiirust ületanud auto. Selle juhil polnud kaasas dokumente, kuid ta pakkus politseinikele välja, et on valmis sõitma koos korrakaitsjatega koju ja sealt dokumendid võtma. Politsei oli sellega päri, mees lubati uuesti autorooli ja koos sõideti tema elukohta.

Seal käis mees eluruumides ja tõi korrakaitsjatele dokumendid. Siis aga tekkis politseinikel kahtlus, et mees on tarvitanud alkoholi ning indikaatorvahend tuvastaski tal enam kui 1,2-promillise joobe. Mees viidi politseijaoskonda ja pandi kainenema. Hiljem karistas politsei meest väärteo korras juhtimisõiguse peatamisega kaheks kuuks.

Mees politsei otsusega ei nõustunud, kinnitades, et ajal, mil politseinikud tema joovet mõõtsid, ei olnud ta enam autoroolis ja seega polnud alust nii joobekontrolliks kui ka hilisemaks väiteks, et ta juhtis sõidukit purjuspäi. Mehe väitel sattus ta dokumentide järele minnes tuppa astudes perekonnaliikmete peole, kus võttis tervitusnapsu. Sellest tulenes ka tema joove ajal, kui ta dokumendid korrakaitsjatele esitas.

Vaidlus jõudis kohtusse, kus nii halduskohus ja ringkonnakohus leidsid, et õigus on politseinike poolel. Seevastu riigikohus andis õiguse liiklejale. «Mehe väitel tarvitas ta alkoholi pärast seda, kui oli sõiduki juhtimise lõpetanud, sõiduki parkinud ja viibis oma kodus. Vaidlust pole selle üle, et isik viibis elamus politseinike teadmisel ja eesmärgiga tuua sealt dokumendid. Kohtud ei ole hinnanud ning ka kolleegium ei saa kassatsioonimenetluses hinnata nende väidete usaldusväärsust,» seisab riigikohtu lahendis.

Kolleegium möönab, et üldjuhul pole isikul keelatud tarvitada alkoholi pärast sõiduki juhtimise lõpetamist ning see seisukoht pole vastuolus liiklusseaduse nõuetega. «Liiklusseadus sätestab üksnes liiklusõnnetuse puhuks erinormi, mille kohaselt ei tohi liiklusõnnetuses osalenud juht tarvitada alkoholi, kuni politsei on selgitanud sündmuskohal välja liiklusõnnetuse asjaolud,» selgitas riigikohus.

Isiku joobeseisundi tuvastamisele allutamise eelduseks on joobeseisundile viitavatel tunnustel põhinev kahtlus, et isik on pannud toime süüteo, mille koosseisuliseks tunnuseks on joobeseisund või alkoholipiirmäära ületamine. «Sõiduki peatamisel tehtud toimingute käigus ei tuvastanud politseinikud selliseid tunnuseid ning neil ei tekkinud kahtlust, et sõidukijuht on tarvitanud alkoholi. Kahtlus, et isik on tarvitanud alkoholi, võis tekkida isiku esitatud dokumentide hilisemal vaatlemisel tema elukohas ning põhines järelevalvatava väljahingatavas õhus tajutavatel alkoholilõhnadel,» märkis riigikohus.

Eeltoodut arvestades möönab kolleegium, et politsei võib olla konkreetses situatsioonis põhjendamatult allutanud isiku joobeseisundi tuvastamise toimingutele. «Piisava professionaalse hoolsuse korral oleks politseiametnik pidanud ette nägema, et joobeseisundi tuvastamise toimingutega tõendite kogumine võimaliku varasema joobe kohta olukorras, kus isik viibis oma elukohas, oli lõpetanud sõiduki juhtimise ning politsei teadmisel ja nõusolekul sai siseneda ja viibida hoones, ei pruugi täita joobeseisundi tuvastamise õiguslikke eeldusi,» märkis riigikohus.

Ühtlasi tuvastas riigikohus ka ebakõla isiku kainenema toimetamisel. Kolleegium möönab, et politseiametnike koostatud menetlustoimingute protokollides on mitmeid ilmseid ebatäpsusi ja vasturääkivusi, mistõttu pole need usaldusväärsed ning neile ei saa tugineda, muuhulgas menetlustoimingute ajalise järgnevuse määramisel. Joobeseisundis isiku kainenema toimetamise protokollist ei selgu selle koostamise täpne aeg.

Nii tühistaski riigikohus kahe alama astme kohtu otsused ja määras PPAS-lt kaebaja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise 400 euro ulatuses.