Remo Holsmer kaotas kohtus Postimehele

Remo Holsmer. Foto: Eero Vabamägi

Tartu maakohus jättis täna rahuldamata reformierakondlasest riigikogu liikme Remo Holsmeri hagi Postimehe vastu ebaõigete faktiväidete ümberlükkamiseks ja kahju hüvitamiseks, jättes vaidluses õiguse Postimehele.

Kohus mõistis Holsmerilt menetluskuludena Postimehe kasuks välja 2640 eurot, samuti jäid Holsmeri kanda tema enda kohtukulud.

Postimehe peatoimetaja Lauri Hussari sõnul on leht Tartu maakohtu otsusega rahul.

«Me ei ole edastanud valeandmeid ega rääkinud sellest, et Remo Holsmer küsis altkäemaksu. Küll aga oleme rääkinud hämaratest tehingutest seoses parvalaevaliikluse korraldamisega. Kohtuprotsessi käigus on tulnud välja uusi huvitavaid fakte ja seisukohti ning kindlasti tuleb ajakirjandusel nendega seonduvat, nagu ka nelja sidruni teemat edasi uurida,» ütles Hussar.

Holsmer esitas mullu septembris kohtule hagi Postimehe vastu, milles taotles lehes tema kohta esitatud väidete ümberlükkamist. Tallinna Sadama nõukogu endise juhi kinnitusel soovis ta oma hagis Postimehes avaldatud väärate faktiväidete ümberlükkamist ning ebakohase väärtushinnangu avaldamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist.

Holsmer viitas mullu 4. ja 5. septembril Postimehes ilmunud lugudele väidetava hüve küsimise kohta Vjatšeslav Leedolt, kinnitades, et ei ole küsinud Vjatšeslav Leedolt mingisugustki hüve ja artiklites esitatud väited on valed. Holsmeri väitel on ajalehes Postimees ilmunud kahes loos tuginetud anonüümsete allikate väidetele mitte faktidele ning need lood annavad edasi valesid väärtushinnanguid, mis on alusetult heitnud talle varju.

Kohtus tunnistusi andmas käinud laevandusärimees Vjatšeslav Leedo kinnitas, et Holsmer ei ole temalt raha küsinud, küll aga käis tema jutul Tallinna Sadama endine juhatuse liige Allan Kiil, kes küsis nelja miljonit eurot ning nimetas ka üheselt Holsmeri nime.

«Raha küsimine tuli otseselt välja Tallinna Sadama juhatuse liikmelt Allan Kiililt. Ta nimetas ka summat. Summa oli joonistatud neli sidrunit ehk siis neli miljonit. Oli öeldud, et kui saame selle summaga hakkama, siis saame poliitilist toetust ja tuleb rääkida ning kohtuda inimestega, Remo Holsmeriga, kuna tema ajab sadamas seda liini,» rääkis Leedo 16. mail toimunud kohtuistungil.

Kohtu seisukoht

Hageja poolt viidatud esimene väide «Kui praamiliinide saatus oli veel lahtine, käisid Saaremaal kaks Reformierakonna «tipptegijat», Tallinna Sadama nõukogu esimees Remo Holsmer ja nõukogu liige Kalev Lillo. Hiljem kohtuti ka Tallinnas, kuid jutt oli väidetavalt sama: paluti toetada parteid või pakuti võimalust hankida partner.» ei sisalda kohtu hinnangul sellist väidet, mis puudutaks hagejat selliselt, nagu hageja on hagiavalduses esile toonud. Kuna esitatud väide ei sisalda selget ja konkreetset infot selle kohta, et hageja oleks raha või toetust küsinud, on kohus seisukohal, et hagejal ei ole võimalik nõuda selles väites avaldatud info ümberlükkamist või ebakohaseks tunnistamist.

Teine väide ««Kas sina hakkad minu partneriks?» küsinud Leedo. «Ka mina saan kasulik olla,» kõlanud vastus. Põhihuvi seisnes erakonna rahaga toetamises. Summa olnud seitsmekohaline.» ei tee samuti viidet hagejale. Väide on umbisikuline ja ei sisalda hageja nime, ametit ega esita ühtegi väidet või hinnangut hageja kohta. Kuna tunnistaja Vjatšeslav Leedo on avaldanud, et temalt on raha küsitud ja toetusest on olnud igal erakonnaga kohtumisel juttu, on väide kohtu hinnangul tõene ning puudub alus selle ümberlükkamiseks, märkis kohus.

Täiendavalt märgib kohus, et kostja on andnud hagejale võimaluse esitada omapoolne kommentaar artiklile ja esitanud konkreetsed küsimused, millele hageja vastanud ei ole. Samuti ei ole hageja eitanud ega ka selgitanud seda, mis asjaoludel on tema helistanud Postimehe toimetusse ja küsinud, kas toimetusele on erakonna kohta midagi teada. Seega on hageja ise kohtu hinnangul andnud põhjust ajakirjanduses tema tegevuse osas kahtluste avaldamiseks.

Kohus märgib, et hagejale antud suhteliselt lühike aeg omapoolsete seisukohtade esitamiseks ajakirjanikule võib olla seletatav ajakirjandusliku töö operatiivse iseloomuga. Samuti märgib kohus, et hageja on kirjeldatud kohtumistel esinenud erinevates positsioonides – AS Tallinna Sadam nõukogu liikmena, riigikogu liikmena, Reformierakonna liikmena. Erinevate rollide samaaegsest täitmisest tulenev vastuolu kohtumistel tunnistajaga on loonud eeldused kostja poolt avaldatud artiklite ilmumiseks.

Ajalehes Postimees ilmunud arvamusloos «Lipsustatud sahkerdaja» (II artikkel) kirjutati: «Nii kirus rivaalitseva poliitiku jultumust üks kahest Saaremaal laevaärimees Vjatšeslav Leedolt äsja toetust küsimas käinud Reformierakonna poliitikust erakonnakaaslasele. Nüüd, /.../ mängib ta meest, kes oli puu otsas, kui pauk käis». Hageja hinnangul jätab väljend «lipsustatud sahkerdaja» temast mulje kui ebaausast poliitikust ning see mõjutab tema valijate suhtumist temasse. Kohus nõustub hagejaga, et sõnal «sahkerdama» on iseenesest eesti keeles pigem negatiivne varjund ning artikli pealkiri sisaldab teatud väärtushinnangut. Seda kinnitab ka kohtule esitatud semiootiline ekspertarvamus. Samas aga ei sisalda teine artikkel ühtegi viidet hageja isikule, tõi kohus esile ja lisas, et artikli seostamiseks konkreetselt hageja isikuga peab tavalugeja olema piisavalt informeeritud ning tegema teatud ulatuses üldisusi.

Kohus leiab, et ei ole mõistlik eeldada, et tavalugeja teeb oma artikli analüüsi mahus ja ulatuses, mida on teinud eksperdid arvamuse koostamisel. «Kostja ei saa kanda vastustust lugejate mõtete eest. Arvamusloo juures olev pilt on illustreeriv ning sellel ei ole kujutatud hagejat, nagu hageja hagiavalduses väitnud on. Sõnal «lipsustatud» ei ole aga eesti keeles negatiivse kuvandiga tähendust,» märkis maakohus.

Samuti on teises artiklis avaldatud: «Nii kirus rivaalitseva poliitiku jultumust üks kahest Saaremaal laevaärimees Vjatšeslav Leedolt äsja toetust küsimas käinud Reformierakonna poliitikust erakonnakaaslasele. Nüüd, /.../ mängib ta meest, kes oli puu otsas, kui pauk käis». Hageja leiab, et sõnapaaridega «üks kahest» ja «äsja toetust küsimas käinud Reformierakonna poliitikust erakonnakaaslane» on ühemõtteliselt viidatud esimeses artiklile, kus on nimeliselt mainitud Remo Holsmeri ja Kalev Lillot. Asjaolu, et hinnangu «Nüüd mängib ta meest, kes oli puu otsas, kui pauk käis» subjektiks on Remo Holsmer kinnitab see, et artikli teises ja kolmandas lõigus räägitakse juba nimeliselt just hagejast.

Samas märkis kohus, et laused, millele hageja on viidanud, ei sisalda selgesõnaliselt hageja nime. «Küll aga võib koostoimes esimeseartikliga olla mõistlikule lugejale arusaadav, keda artiklis mõeldakse. Vaidlust ei ole, et reformierakondlased on Saaremaal Vjatšeslav Leedoga kohtumas käinud, seega on väide selles osas õige. Ka on tõele vastavaks osutunud väide, et Vjatšeslav Leedolt on Reformierakond toetust küsinud, erakonna toetamise teema on kõnes olnud igal erakonnaga kohtumisel. Seega on ka see väide tõele vastav ning alust sellise väite ümberlükkamiseks ei ole,» märkis kohus.

Küll aga nõustub kohus hagejaga selles, et artiklis on kirjeldatud üldsuse jaoks ebaausalt tegutsevate poliitikute tegevust. Selliselt on kostja teinud kaudse viite ka hagejale ning on tema kohta avaldanud väärtushinnangu.

«Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et kostja ei ole esitanud hageja suhtes ebaõigeid faktiväiteid,» lõpetas kohus.

Poolte esindajate seisukohad

Hemo Holsmeri esindaja vandeadvokaat Karin Madissoni kommentaar: «Kuigi kohtuasjas sai välja selgitatud, et Remo Holsmer ei küsinud altkäemaksu, siis ei näe kohus probleemi kuvandis, mida ajakirjanikud inimese kohta lõid. Kohtuotsuse esmasel analüüsil oleme seisukohal, et kohus on jätnud arvestamata Riigikohtu suunistega faktiväidete esitamise väljaselgitamisel. Faktiväide võib lisaks üksikutele lausetele tuleneda ka artikli kontekstist ning sellise kuvandi tekkimist kohus möönis. Kohus leidis, et poliitikud kui avaliku elu tegelased peavad sellist käitumist enda suunal taluma isegi kui selleks pole alust. Apellatsioonkaebuse esitamise otsustame pärast kohtuotsuse põhjalikumat analüüsi.»

Remo Holsmer: «Minu jaoks, et kohtus sai tõendatud fakt, kus Leedo kinnitas, et Holsmer pole temalt raha küsinud. See on must valgelt kohtumaterjalides kirjas ning sellega ka levitatud valeväide ümber lükatud. Tutvun kohtuotsusega detailsemalt ja seejärel otsustan edasised sammud.»

Postimehe esindaja vandeadvokaat Rene Varul: «Tutvunud kohtuotsuse sisuga, on näha, et kohus on arvestanud asjakohase riigikohtu praktika ja õigusnormidega. Kohus on hinnanud asjas kogutud tõendeid ja teinud nende pinnalt järeldused. Hagi on jäetud tervikuna rahuldamata, mis tähendab mh seda, et hageja Remo Holsmeri etteheited, nagu sisaldanuks Postimehe artikkel ebaõigeid faktiväiteid, olid põhjendamatud.»