Eesti kohtud tunnistasid terrorismis kahtlustatava Eesti kodaniku Vladimir Poljakovi Ukrainale seaduslikuks, kuna riigikohus otsustas täna tema kassatsioonkaebust mitte menetleda.
Ukrainale väljaandmise vaidlustanud Eesti kodanik ei saanud riigikohtust oma tahtmist
Tallinna ringkonnakohus rahuldas 19. mail valitsuse kaebuse Tallinna halduskohtu otsusele ja tunnistas seaduslikuks terrorismis kahtlustatava Eesti kodaniku Vladimir Poljakovi väljaandmise Ukrainale. Poljakov vaidlustas Tallinna ringkonnakohtu otsuse riigikohtus.
Kaitsepolitsei pidas Ukrainas separatistide heaks tegutsemises kahtlustatava Poljakovi kinni juba mullu veebruaris, kuid tema väljaandmine on seni õiguslike vaidluste tõttu veninud.
Tallinna halduskohus tühistas 3. veebruaril valitsuse korralduse anda terrorismis kahtlustatav Eesti kodanik Vladimir Poljakov välja Ukrainale ja tegi valitsusele ettekirjutuse tema Ukrainale väljaandmise küsimuse uuesti otsustamiseks.
Halduskohus leidis, et valitsus pidi olema mullu 21. detsembril tehtud korralduses veendunud, et isiku välisriigile väljaandmine on õiguslikult lubatav, mis hõlmab muu hulgas veendumust selles, et puuduvad väljaandmist välistavad asjaolud.
Halduskohtu hinnangul ei selgitanud valitsus oma korralduses kõiki otsustamiseks vajalikke olulisi faktilisi asjaolusid, seega on korraldus õigusvastane ja kuulub tühistamisele.
Kaitsepolitsei pidas Poljakovi kinni mullu veebruaris, kahtlustatuna terroristlikku ühendusse kuulumises. Kahtlustuse järgi osales Vladimir 2014. aasta suvel Ukrainas niinimetatud Luganski rahvavabariigi kaitseministeeriumi sõjaväekomandatuuri töös ja täitis vähemalt kahel korral - 2014. aasta suvel ja novembris - talle antud ülesandeid.
Muu hulgas olid ülesanneteks objektide ja ebaseaduslikult kinnipeetud inimeste valvamine ja konvoeerimine, kuid välistada ei saa ka osalemist lahingtegevuses. Rühmituse tegevus oli Ukraina andmete järgi suunatud terrorismikuriteo toimepanemisele Ukraina riigi vastu.
Mullu suvel edastas Ukraina peaprokuratuur Eesti prokuratuurile taotluse Poljakovi väljaandmiseks, eesmärgiga viia kriminaalmenetlus läbi Ukrainas.
«Kuna esitatud kahtlustuse järgi on teod toime pandud Ukrainas ning seal asub oluline osa tõenditest, peab prokuratuur põhjendatuks, et kahtlustatava üle toimuks kohtupidamine Ukrainas,» on kriminaalasja kommenteerinud juhtiv riigiprokurör Steven-Hristo Evestus öelnud.
Terroristliku grupi või terroristliku organisatsiooni loomise, sellise grupi või organisatsiooni juhtimise või sellesse kuulumise eest on Ukrainas karistusena ette nähtud 8-15-aastane vangistus.
Samasugune kuritegu on Eestis karistatav 5-20-aastase või eluaegse vangistusega. Eesti kohtud on varem tunnistanud Poljakovi Ukrainale väljaandmise õiguslikult lubatavaks.