Riigihalduse minister Arto Aas tutvustab esmaspäeval Põlvamaa omavalitsusjuhtidele uut maavanema kandidaati Igor Tarot (IRL).
Põlva maavanema kandidaat Igor Taro: pakkumine oli ootamatu (4)
Praegune maavanem Ulla Preeden lahkub maavanema ametkohalt omal soovil alates 1. juulist 2016.
Riigihalduse ministri sõnul on oluline, et maavanem oleks kursis kohaliku elu ja selle eripäradega ning seda eriti veel ajal, kui käsil on haldusreform. «Igor Taro, kes on töötanud Eesti Rahvusringhäälingus Põlva- ja Võrumaa korrespondendina ning panustades ka praegu kahe maakonna arengusse, tunneb kindlasti hästi Lõuna-Eesti vajadusi,» ütles minister.
Igor Taro ütles Postimehele, et pakkumine maavanema ametisse asuda oli talle ootamatu, kuna senine maavanem lahkus omal soovil enne aega. «Mingit pikkaajalist strateegilist plaani maavanemaks saada mul ei olnud,» ütles Taro.
Tema sõnul on eelkõige praegu tähtis haldusreformiga tegeleda. «Kodanikualgatuse võtmes olen olnud sellega seotud. Seetõttu tundus loogiline see pakkumine vastu võtta. Ei olnud mõistlik pikalt mõtlema hakata, et maavanema kohal oleks ikkagi inimene, kes reaalselt hakkab seda tööd edasi tegema,» rääkis Taro. «Lünka ei tohiks jääda, et pikalt oleks maavanema kohusetäitja, kel sisuliselt volitusi ei ole.»
Taro ütles, et muidugi on pakkumise saamisel seos tema parteilise kuuluvusega. «Kõik maavanemad on seotud mingite poliitiliste jõududega seotud. Iseenesest on maavanem kohapeal riigi esindaja, seega on oluline, et saab aru nendest sõnumitest, mida valitsuse poolt kohapeale edastada,» märkis ta.
Taro lisas, et maavanem peab ka hästi piirkonda tundma, mis tema puhul ei tekita ilmselt küsimusi. Võrumaal sündinud Taro on pärast ERRi korrespondendina Venemaalt naasmist 10 aastat Põlvamaal elanud ja seal väga aktiivselt erinevate ühiskondlikes organisatsioonides ja rollides toimetanud.
«Maavanem ei ole otseselt valitav, valitsus nimetab ametisse ja vaatab inimese tausta. Osalesin riigikogu valimistel, tegelikult on riigikogus saadikuid Kagu-Eestist, kes said minust vähem hääli. Need asjad ei ole küll otseselt seotud, aga ometi on mul mingis mõttes olemas mandaat see pakkumine vastu võtta, ma pole päris suvaline inimene,» arutles Taro.
Maavanema ametis peab ta esimeseks rolliks just haldusreformi mõistlikku läbiviimist. «Et see ei kujuneks ainult miinimumpiirarvu täissaamiseks ja kauplemiseks, kes rohkem pakub, sest see on hästi lühiajaline perspektiiv. Et mõeldaks läbi majandussidemed, kultuurilised ja ajaloolised sidemed,» sõnas Taro.
«Sinna otsa tuleb kohe riigireform: et see ei oleks arutu optimeerimine, viime kõikidest maakondadest asutused ära Tartusse, vaid vastupidi: riigiasutuste töökohad toodaks pigem maakondadesse, nii et samal ajal oleks see strateegiline vaade.»
Taro lisas ka, et tahab seista selle eest, et Tartu regiooni kõrvale tekiks ühtne Kagu-Eesti regioon, kus on kolm maakonda koos.
Taro tõdes, et maavanema ametisse saades jääb tal pooleli kaks tööd, mis olid talle väga motiveerivad huvitavad väljakutsed. Ta on turundusjuht Värska sanatooriumis ja Võrumaa turismikoordinaator. «Värskas saime ettevõtte rööbastele tagasi, häid majandustulemusi juba eelmise aasta kokkuvõttes, asi läheb tõusvas joones. Ma üliraske südamega ei lahku, sest tean, et seal on võimalik jätkata. Küllap keegi tuleb ja teeb edasi,» rääkis ta. Võrumaa turismikoordinaatorina jõudis ta üheksa ametis olnud kuu jooksul sihid paika panna ja saavutada hea koostöö ettevõtjatega.
Taro on lõpetanud Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi ja omandas kõrghariduse Lomonossovi nimelises Moskva Riiklikus Ülikoolis ajakirjanduse erialal. Alates 2015. aastast töötab ta Võrumaa Arenguagentuuris turismikoordinaatorina ja AS Värska sanatooriumis turundus- ja kommunikatsioonijuhina.
Maavanema ametiaeg kestab viis aastat ning ta esindab maakonnas riigi huve, hoolitseb maakonna tervikliku ja tasakaalustatud arengu eest ning juhib maavalitsuse tööd. Maavanema nimetab ametisse valitsus.