IRL ja sotsid: presidenditeema seisab riigikogus Reformierakonna taga

Reformierakonna lipp Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Kolmapäeva õhtul presidendivalimiste teemal kogunenud riigikogu fraktsioonide esindajate kohtumine lõppes tõdemusega, et enne, kui kõikide erakondade - eelkõige aga Reformierakonna kandidaat - ei ole selgunud, pole võimalik protsessiga edasi minna.

«Edasiminekuks lepiti kokku, et kui kõik poliitilised jõud on oma kandidaadi ära esitanud, siis on võimalik hakata ühisosa otsima. Täna pole kandidaati Vabaerakonnal, kes teeb oma otsuse 5. augustil ja ka Reformierakonna otsus on tegemata. Enne seda on keeruline edasi minna,» ütles BNS-ile Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) fraktsiooni esimees Priit Sibul.

«Minu ettepanek oli leppida kokku uus kohtumise aeg siis, kui kõikidel on oma esindaja (välja valitud - BNS). Sest ükski teine erakond ei hakka Reformierakonna eest seda otsust tegema,» lisas Sibul.

Sama mõtet väljendas pärast kohtumist ka koosolekul osalenud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni liige Sven Mikser.

«Jäi selline mulje, et Reformierakond ootaks välist abi selleks, et enda kandidaati välja valida,» ütles Mikser BNS-ile.

Teised erakonnad jäid siiski positsioonile, et see on Reformierakonna enda otsus, lisas Mikser. «Keegi kõrvalt ei hakka näpunäiteid jagama, ega ühtegi nende kandidaati välistama. Nii, et oodatakse, et nad ise suudavad oma kandidaadis selgusele jõuda,» rääkis Mikser.

«Pigemini nad ootavad, et öeldakse, milline (kandidaat - BNS) meile ei sobi. Aga ka seda pole praegu ei meie, IRL, Keskerakond ega ka Vabaerakond huvitatud tegema,» selgitas Mikser oma muljet Reformierakonna ootustest.

Reformierakonna peasekretär Reimo Nebokat lükkas sellised väited tagasi.

«Meil on praegu olemas kolm kandidaati, kellel on olemas ka laiem rahva toetus, kaks neist rahva arvamusuuringutes isegi kõige populaarsemad ja seepärast me ei rutta sealt ühte välja valima ja sellega osasid kandidaate maha kandma,» selgitas Nebokat BNS-ile. «Pigem otsime neile kolmele toetust ja see kandidaat, kellel on võimalik 68 häält riigikogus selja taha saada, siis tema ka presidendiks valime,» rääkis Reformierakonna peasekretär.

Riigikogu fraktsioonide esindajate kogunemise, kus arutada presidendivalimistega seonduvat, algatasid IRLi liider Margus Tsahkna, kes tegi nädal tagasi sellekohase ettepaneku ja initsiatiiviga ühines ka Reformierakonna peasekretär Nebokat.

Tänaseks on oma presidendikandidaadi välja valinud riigikogus 27 kohaga esindatud Keskerakond, kes valis oma kandidaadiks Mailis Repsi, 15 kohaga esindatud sotsiaaldemokraadid, kes valisid oma presidendikandidaadiks Heiki Nestori, 14 mandaadiga IRL-i kandidaadiks on Allar Jõks ja seitsme mandaadiga Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) kandidaadiks Mart Helme. Vabaerakonna juhatus on avaldanud oma toetust samuti Jõksile, kuid otsuse peab augsti algul kinnitama erakonna kongress.

Reformierakond, millel on riigikogus 30 saadikut, on tunnistanud oma kandidaatideks nii Marina Kaljuranna, Siim Kallase kui Urmas Paeti ning on teatanud, et teeb lõpliku otsuse alles augustis.

Presidendi äravalimiseks riigikogus on vaja vähemalt 68 poolthäält ühele kandidaadile, kandidaadi saab esitada vähemalt 21 riigikogu saadikut.