Riigi peaprokurör Lavly Perling ütles teisipäeval riigikogu põhiseaduskomisjonile prokuratuuri läinud aasta tööst ülevaadet andes, et õiguskaitseasutuste üheks oluliseks ülesandeks on tõsta kriminaalse tulu konfiskeerimise ulatust.
Perling: kriminaalse tulu konfiskeerimine peab kasvama
«Lihtsalt öelduna tuleb kurjategijatelt kuritegude läbi saadud vara ära võtta ning anda tagasi kannatanutele ja riigile,» sõnas Perling.
Läinud aastal konfiskeeriti Eesti kriminaaltuluna rekordilised 21 538 917 eurot. Kuigi sellest enam kui 18 miljonit eurot konfiskeeriti ühe, niinimetatud kummituskliki kriminaalasja raames, on ka ilma selleta saavutatud ligi kolme miljoniline konfiskeerimine eelmistest aastatest kõrgem näitaja.
«Kuigi tendents on positiivne, ei saa me rahul olla sellega, kui paljude kuritegude puhul kriminaaltulu konfiskeerida õnnestub,» rääkis peaprokurör.
Mullu konfiskeeriti kriminaaltulu 170 korral. «Peame jõudma olukorrani, kus suudame kriminaalset tulu konfiskeerida enamikes prioriteetsetes kuritegudes. Eriti oluline on kurjategijate varaline mõjutamine organiseeritud kuritegevuse vastases võitluses,» märkis Perling.
2015. aastal saatis prokuratuur kohtu ette kokku 14 kuritegelikku ühendust enam kui 100 süüdistatavaga.