Kindlasti kavatseb valima minna 62 protsenti eestimaalastest

Foto: Peeter Kümmel /Sakala

Võrreldes eelmiste riigikogu valimistega on 56 protsendilt 62-le tõusnud nende eestimaalaste hulk, kes kavatsevad kindlasti valima minna.

Kindlasti valima minna kavatsejate hulk oli nii novembris kui ka detsembris 62 protsendi tasemel, selgub TNS Emori uuringust.

«See prognoosib vähemalt hetkel riigikogu valimistel suuremat aktiivsust kui 2007. aastal, kuna tavaliselt kasvab inimeste valmisolek valimistel osaleda vahetult 1-2 nädalat enne valimisi veelgi,» leitakse Emori uuringus.

Kindlasti valima minejate hulgas on enam kõrgema hariduse, kõrgema sissetulekuga ning vanemaealisi kodanikke. Näiteks kõrgema haridusega inimeste hulgas on potentsiaalne valimisaktiivsus 75 protsenti, samas põhiharidusega inimestel vaid 48 protsenti; kõrgema sissetuleku rühmas 76 protsenti ning üle 50-aastaste hulgas 69 protsenti.

Võrreldes 2007. aastaga on kõige enam kasvanud potentsiaalne aktiivsus nooremate vastajate ja eestivenelaste hulgas. Kui 2007. aasta jaanuaris soovis valima minna 51 protsenti alla 35-aastastest ja 48 protsenti mitte-eestlastest, siis eelmise aasta lõpus oli neid vastavalt 56 protsenti ning 62 protsenti.

Kindlasti valima minejate hulka mõõdetakse 10-pallisel skaalal ja kindlasti valima minejate hulka on arvestatud need, kes andsid vastuse 8-10.

Teave tugineb TNS Emori seireuuringutele perioodil november–detsember 2010. TNS Emor küsitles novembris 800 ja detsembris 796 kodanikku vanuses 18–74.

2007. aasta riigikogu valimistel käis hääletamas 546 139 valijat, mis moodustab 61 protsenti valijate üldarvust. Kõige kõrgem oli osalusprotsent Tallinnas (65,8), kõige väiksem Ida-Virumaal (52,2).

2003. aasta riigikogu valimistest võttis osa 58,2 protsenti, 1999.aaastal 57,4 protsenti, 1995. aastal 69, 1 protsenti ja 1992. aastal 67,8 protsenti valijatest.