/nginx/o/2008/12/17/106697t1h6729.jpg)
Riigikogu sotsiaalkomisjon otsustas tänasel istungil peaaegu üksmeelselt, et kodusünnitus on tarvis seadustada, et anda naistele valikuvõimalus, kus oma laps ilmale tuua.
Sotsiaalkomisjon otsustas kodusünnituse seadustada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sotsiaalkomisjoni liige Liisa Pakosta (IRL) on ette valmistanud vastava seaduseelnõu põhja, nüüd hakatakse juriidilisi nüansse täpsustama. «Järgmise riigikogu sotsiaalkomisjonile valmistatakse ette nii-öelda «testament» valmis eelnõuna,» märkis Pakosta.
«Jõudsime seisukohale, et arvestades, kui palju on kodusünnituse poolt, ei ole mõtet neid naisi haiglasse sundida,» sõnas Pakosta. «Kui naine on otsustanud kodus sünnitada, on riigi kohus see võimalus legaliseerida - et tema ja laps oleksid seal abistatud. Teadvustada, et sel on omad reeglid,» lisas ta.
Eestis toimub umbes 100 kodusünnitust aastas, kuid kuna see pole seadustatud, siis selle kohta täpset statistikat pole.
Pakosta sõnul puudutab seaduseelnõu väikest sihtrühma, aga sel on märgiline tähtsus seetõttu, et arutletakse teemal, kus on piir, mida otsustab riik inimese eest ja mida lastakse inimesel endal otsustada.
Ei populariseerita
«Tegu pole kodusünnitamise populariseerimisega – ma ise ka pole kodus sünnitanud – vaid arusaamisega, et kui keegi tahab kodus sünnitada, peab talle seal olema tagatud igakülgne abi. Kodusünnitus ei pea olema salajane tegu, nagu täna sageli on – rase käib ämmaemanda vastuvõtul, aga ei ütle kellelegi, et plaanib tegelikult kodus sünnitada,» rääkis Pakosta.
Valmistatava seaduseelnõu järgi tuleb rasedaga kõik sellega seonduvad üksikasjad eelnevalt kokku leppida. Rase naine allkirjastab ämmaemandaga lepingu, mis puudutab kodusünnituse üksikasju. «Ämmaemandale on kehtestatud kvalifikatsiooninõuded ja see, mis ta oma kohvrikeses koju kaasa peab võtma. Haiglatest väga kaugel asuvates kohtades seda ei lubatagi kunagi,» kirjeldas Pakosta.
Samuti on kavas määrusega loetleda üldisemad vastunäidustused, mil kodusünnitust ei lubata. Ämmaemandal on raseduse igas etapis õigus otsustada kodussünnitust mitte teha, näiteks kui rasedus pole plaanipäraselt kulgenud.
«Arutelu läks väga emotsionaalselt,» sõnas Pakosta tänase sotsiaalkomisjoni istungi kohta. «Kõige enam hämmastas mind, et ikka on veel inimesi, kelle hinnangul naine on kui ese, keda saab kohustuslikult kuskile tõsta,» märkis ta.
Arutlusel jõuti ka küsimuseni, kes kodusünnituse puhul lapse huve kaitseb ning jõuti lõpuks seisukohale, et on äärmiselt oluline, et kõik teaksid täpselt, kuidas abi lapseni jõuab. Pakosta selgitas, et esineb ju ka planeerimatuid kodus või kasvõi taksos sünnitusi ning nendelgi puhkudel on need teadmised arstidele vajalikud.
Kodusünnituse legaliseerimist toetab ka Naistearstide Selts, kes on seda korduvalt seadusandjalt nõudnud.