Eesti elanike silmis tõusis Islamiriik Venemaast suuremaks ohuks

Islamiriigi võitleja lipuga Foto: SCANPIX

Kui Eesti elanikud pidasid pikka aega suurimaks ohuks maailma julgeolekule Venemaa tegevust, siis nüüd on esikohale tõusnud äärmusrühmituse Islamiriik tegevus ja relvakonflikt Süürias, selgub kaitseministeeriumi tellitud uuringust.

Arvamus, et eeloleval aastakümnel suureneb maailmas ebastabiilsus ja kasvab sõjaliste konfliktide tõenäosus, püsib kõrgel tasemel juba eelmisest kevadest saadik ning märtsis läbi viidud uuringus on sel seisukohal 72 protsenti küsitletutest, selgub riigikaitse teemalisest uuringust, mille viis läbi Turu-uuringute AS. Vaid seitse protsenti usub, et maailm muutub eeloleval dekaadil turvalisemaks ja 15 protsenti arvab, et olukord püsib muutumatuna.

Kui peamiste ohtudena maailma julgeolekule oli pikka aega esikohal Venemaa tegevus oma mõjuvõimu taastamiseks, siis märtsis läbi viidud küsitluses pidas 67 protsenti vastanutest kõige ohtlikumaks hinnatud Islamiriigi tegevust ja relvakonflikti Süürias. Pagulaste sisserännet Euroopasse pidas ohtlikuks 63 ning rahvusvaheliste terrorivõrgustike tegevust 62 protsenti vastanutest. Venemaa tegevust oma mõjuvõimu taastamisel pidas suurimas ohuks 35 protsenti ning relvakonflikti Ukrainas 34 protsenti küsitletutest.

Kõige vähem osatakse peljata epideemiate levikut ja Hiina mõjuvõimu kasvu maailmas.

Eesti julgeolekuolukorda tajuvad vastajad mõnevõrra positiivsemana kui maailmas tervikuna, hinnang sellele püsib oktoobrikuisel tasemel. Nii arvas 23 protsenti, et Eesti elanikud elavad kümne aasta pärast praegusest turvalisemates tingimustes, 31 protsenti on neid, kes eeldavad, et olukord ei muutu ja 27 protsenti oli neid, kes näevad ette ebaturvalisuse kasvu.

Uuringu koostajad märgivad, et kui paljusid globaalseid ohte hinnatakse eesti- ja venekeelsete vastajate poolt sarnaselt, siis põhimõtteline erinevus on Venemaa tegevuse hindamisel. Eestlaste jaoks on Venemaa ohtlikkuselt 48 protsendiga kolmandal kohal, venekeelsete vastajate ohtude pingereas jääb see kuue protsendiga viimaseks. 65 protsenti venekeelsetest vastajatest ei pea Venemaad ohuks maailma julgeolekule. Venekeelsed vastajad hindavad eestlastest ohtlikumaks USA sõjalist võimsust ning epideemiate levikut.

Uuringust selgub, et Venemaa oht on kahanenud ka eestlaste silmis, taandudes Islamiriigi, sõjapõgenike Euroopasse saabumise ning terrorivõrgustike tegevuse ees. Veel eelmisel kevadel oli Venemaa tegevus maailma turvalisust ohustavate tegurite seas 46 protsendiga eestlaste arvamustes selgelt esikohal.

Eestit ähvardavate ohtude realiseerumisest peavad enam kui pooled vastanuist lähemate aastate jooksul kahte väga või küllaltki tõenäoliseks. Nii võib 72 protsendi elanike arvates võib toimuda küberrünnak Eesti riiklike infosüsteemide vastu ning 65 protsendi hinnangul võib mõni välisriik sekkuda Eesti poliitika või majanduse mõjutamiseks oma huvides. Mõlema ohu tõenäosust peetakse sügisega võrreldes kasvanuks.

Ulatuslikku merereostust peab tõenäoliseks 47 ja ebatõenäoliseks 46 protsenti küsitletutest ning rahvuslikel või usulistel motiividel toimuvaid kokkupõrkeid elanikkonna rühmade vahel vastavalt 46 ja 49 protsenti küsitletutest. Seejuures märgatav hüpe viimase tõenäosuses toimus eelmisel sügisel ning märtsis on seda ohtu tõenäoliseks pidajate osakaal jäänud samale tasemele.

Turu-uuringute AS küsitles märtsis kaitseministeeriumi tellimusel 1203 Eesti elanikku alates 15 aasta vanusest.