Poliitikud eirasid kapo hoiatust

Mullu oktoobris moodustatud Tallinna Sadama uurimiskomisjon tutvustas eile riigikogus pressikonverentsil oma töö lõpparuannet. Selle kohaselt oli nõukogu järelevalve ettevõtte tegevuse üle nõrk, mis lõi korruptsiooniohtliku olukorra. Vabaerakonna fraktsiooni liikme Artur Talviku juhtimisel tegutsenud komisjon avaldas oma töö lõppraporti ka riigikogu kodulehel.

Ühtekokku 26 istungit pidanud ja enam kui 30 isiku seletused ära kuulanud komisjon leidis, et riigi kui ainuaktsionäri järelevalve Tallinna Sadama üle oli puudulik, mille tulemusena tekkis äriühingus korruptsioonile soodne pinnas. Komisjoni hinnangul tuleks korruptsiooni vältimiseks riigi äriühingutes suurendada riigi osalust valitseva üksuse üle, näiteks parandada ministeeriumi informeeritust äriühingus toimuvast, ning tõhustada järelevalvet nõukogu liikmete üle.

«Komisjoni kuulamiste stenogrammid on väga huvitav materjal, soovitan kõigil seda lugeda. Loomulikult tuleb suhtuda teksti allikakriitiliselt ja mõelda, kes, mida [ja] miks ütles,» lausus uurimiskomisjonis IRLi esindanud Siim Kiisler.

Uurimiskomisjon tõi lõpparuandes välja ettepanekud valitsusele, rahandusministeeriumile, riigi osalust valitsevatele üksustele, majandus- ja taristuministrile ning riigikogule riigi äriühingute tõhusamaks järelevalveks. Komisjon tegi valitsusele ettepaneku töötada välja reeglid, mis tingimustel tuleb riigi äriühingu juhatuse liikmetel läbida enne ametisse asumist julgeolekukontroll.

Valitsus võiks komisjoni hinnangul töötada välja korra, kuidas riigi äriühingutes korraldada korruptsiooni ennetamise koolitusi, ning nõustada riigi äriühingute nõukogu ja juhatust korruptsiooni ennetamise reeglite kehtestamisel. Selleks võiks kaasata ka rahvusvahelisi asjatundjaid.

Komisjon leidis, et valitsus võiks koondada riigi osalusega äriühingute siseauditi tegemise ministeeriumide alla.

Uurimiskomisjon tegi rahandusministeeriumile ettepaneku töötada välja läbipaistev ja selge riigi äriühingute nõukogu liikmete valiku menetlus, mis põhineb nõukogu tööks vajalike oskuste, teadmiste ja kogemuste hindamisel. Nõukogu liikmete valimiseks on soovitatav moodustada nimetamiskomitee.

Samuti peaks rahandusministeerium kehtestama nõude, mille kohaselt tuleb riigi äriühingu veebilehel avalikustada nõukogu liikmete nimed, eriala, volituste periood ja nõukokku valimise põhjused. Komisjon tegi rahandusministeeriumile ettepaneku kehtestada nõue, mille kohaselt valitakse riigi äriühingu juhatuse liikmed nende ametialaste kriteeriumide järgi avaliku konkursi käigus. Samamoodi tuleks kehtestada reeglid, mille kohaselt ei tohi isik olla riigi sama äriühingu nõukogu või juhatuse liige järjest üle kümne aasta.

Lõpparuandele esitasid eriarvamuse Keskerakonna esindaja Jaanus Karilaid ja Reformierakonna esindaja Valdo Randpere.

«Keskerakonna, EKRE ja Vabaerakonna esindajad toetasid punkti 156 konkreetsemaks muutmist, mis peab eriarvamuses kajastuma,» kirjutas Karilaid oma eriarvamuses.

Randpere märkis oma eriarvamuses, et ei ole põhjendatud väide, et sadama nõukogu oli ülepolitiseeritud ja et see omakorda lõi pinnase korruptsiooniks juhatuse tasemele. Samuti märkis ta, et aruandest pidanuks jätma praegusel kujul välja punkti, mis seostab ettevõtjaid nende annetustega erakondadele.

Kommentaarid

Andres Anvelt (SDE), uurimiskomisjoni aseesimees 

Omaniku ehk riigi kontrolli jada alla juhatuse tegevuseni katkes. See tähendab, et minister ei käinud üle nõukogust, kuhu määratakse erinevate poliitiliste erakondade poliitikuid. Mis siis, et nad on ühes koalitsioonis, nad ei saa seal ikkagi läbi, eriti enne valimisi. Siis tekib olukord, et nõukogu hakkab ministrile vastu töötama või ei täida kokkulepet.

Valdo Randpere (Reformierakond), uurimiskomisjoni liige

Tagantjärele tarkusena võib küsida küll, miks te hoidsite korruptanti ametis. Aga tegelikult, kui sa vaatad, siis Tallinna Sadama majandustulemused olid head ja korruptsioonist polnud kellelgi aimugi. Käimas olid suured uued projektid, ka parvlaevahange. Sellel hetkel hakata vahetama juhtkonda olnuks suhteliselt keeruline ja võib-olla ka kriitiline.

Tarmo Olgo, riigikontrolli peakontrolör

Oli päris mitmeid juhtumeid, millele Tallinna Sadama nõukogu oleks pidanud aja jooksul tähelepanu pöörama. Kui küsida, kas oli üks suur asi valesti, siis seda öelda ei saa. Pigem oli valesti see, kuidas tervikuna Tallinna Sadamat juhiti – milline oli nõukogu roll juhtimises ja kuidas nõukogu tegeles sellega, et Tallinna Sadamas korruptsiooni poleks.