Tallinna Sadama uurimiskomisjon tutvustas teisipäeval riigikogus oma töö lõpparuannet, mille kohaselt oli nõukogu järelevalve ettevõtte tegevuse üle nõrk, mis lõi korruptsiooniohtliku olukorra.
Tallinna Sadama uurimiskomisjon: korruptsioon sai võimalikuks nõrga järelevalve tõttu (5)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uurimiskomisjon avaldas oma töö lõppraporti riigikogu kodulehel, raport on kättesaadav siit.
Komisjon leidis, et riigi kui ainuaktsionäri järelevalve AS Tallinna Sadama üle oli nõrk, selle tulemusena tekkis äriühingus korruptsioonile soodne pinnas. Komisjoni hinnangul tuleks korruptsiooni vältimiseks riigi äriühingutes tõsta riigi osalust valitseva üksuse ehk näiteks vastava ministeeriumi informeeritust äriühingus toimuvast ning tõhustada järelevalvet nõukogu liikmete üle.
Uurimiskomisjon tõi oma lõpparuandes välja ettepanekud valitsusele, rahandusministeeriumile, riigi osalusi valitsevatele üksustele, majandus- ja taristuministrile ning riigikogule riigi äriühingute tõhusamaks järelevalveks.
Uurimiskomisjon tegi valitsusele ettepaneku töötada välja reeglid, millega sätestatakse, millistel juhtudel tuleb riigi äriühingu juhatuse liikmetel läbida enne ametisse asumist julgeolekukontroll.
Valitsus võiks komisjoni hinnangul töötada välja korra, kuidas korraldada riigi äriühingutes korruptsiooni ennetamise koolitusi ning nõustada riigi äriühingute nõukogusid ja juhatusi korruptsiooni ennetamise reeglite kehtestamisel. Selleks võiks kaasata ka rahvusvahelisi asjatundjaid.
Komisjon leiab, et valitsus võiks koondada riigi osalusega äriühingute siseauditi funktsiooni ministeeriumide alla.
Uurimiskomisjon tegi rahandusministeeriumile ettepaneku töötada välja läbipaistev ja selge riigi äriühingute nõukogu liikmete valiku menetlus, mis põhineb isikul nõukogu tööks vajalike oskuste, teadmiste ja kogemuste hindamisel. Nõukogu liikmete valimiseks on soovitatav moodustada nimetamiskomitee.
Samuti peaks rahandusministeerium kehtestama nõude, mille kohaselt tuleb riigi äriühingu veebilehel avalikustada nõukogu liikmete nimed, eriala, volituste periood ja nõukokku valimise põhjused. Komisjon tegi rahandusministeeriumile ettepaneku kehtestada nõue, mille kohaselt valitakse riigi äriühingute juhatuse liikmed välja ametialaste kriteeriumide alusel avaliku konkursi käigus, samuti tuleks kehtestada reeglid, mille kohaselt ei või isik olla riigi sama äriühingu nõukogu või juhatuse liikmeks järjest üle kümne aasta.
Uurimiskomisjon soovitab rahandusministeeriumil töötada juhendmaterjal riigi äriühingute juhtimise kohta. Juhendis tuleb muu hulgas käsitleda riigi äriühingu nõukogu liikmete kohustusi ja vastutust, info liikumist äriühingu ja riigi osalust valitseva üksuse vahel, riigi äriühingutes langetatavate otsuste kujunemise põhjuste talletamist, äriühingule omanikuootuste seadmist ja sellega seotud valdkondi ning nõukogu enesehindamise nõudeid.
Uurimiskomisjon soovitab äriühingute riigi osalusi valitsevatel üksustel näha omaniku ootustes ette nõukogu kohustuse tegeleda korruptsiooni ennetava ja vältiva tegevusega. Nõukogu liikmetele tuleks korraldada koolitusi, milles teavitatakse nõukogu liikmeid nende ülesannetest ja vastutusest. Ka leiab komisjon, et riigi äriühingute nõukogudelt tuleks nõuda eetikakoodeksi koostamist ja sellest kinnipidamise järjepidevat seiret.
Uurimiskomisjon tegi majandus- ja taristuministrile ettepaneku kehtestada riigivaraseaduse alusel üldkoosolekuna Tallinna Sadama tütarettevõtjate juhtimise ja aruandluse nõuded.
Karilaid ja Randpere esitasid aruandele oma eriarvamused
Lõpparuandele esitasid eriarvamuse Keskerakonna esindaja Jaanus Karilaid ja Reformierakonna esindaja Valdo Randpere.
Eesti Keskerakonna, EKRE ja Vabaerakonna esindajad toetasid punkti 156 konkreetsemaks muutmist, mis peab eriarvamuses kajastuma, kirjutas Karilaid oma eriarvamuses.
Karlaiu sõnul peaks kõnealune punkt olema järgmine: «Kuivõrd parvlaevaliikluse ümberkorraldamine oli omaniku ehk majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi otsus ning Tallinna Sadamast paremat partnerit ei ole selle ümberkorraldamiseks leida, ei jäänud omanikul muud üle, kui riigihanke seaduse ning konkurentsiseaduse jm seadusi ning riigiabi reegleid rikkudes valmistada Tallinna Sadamat ning tema tütarettevõtted ette eduka parvlaeva liini pakkumuse esitamiseks ning ministeeriumiga hankelepingu sõlmimiseks tagades ning kindlustades Tallinna Sadamale 8,1% tootluse. Kuivõrd Tallinna Sadama ning tema tütarettevõtted alustasid tegutsemist uues tegevusvaldkonnas, ei jäänud hankijal ehk ministeeriumil muud üle kui kõiksugu teabe ning ettevalmistusele lisaks võimaldada riigi äriühingutel oma pakkumuse koostamiseks kasutada olemasoleva operaatori konfidentsiaalset teavet, mille ministeerium omanda esimeses ehk avatud riigihanke menetluses.»
Karilaid märkis, et loomulikult võib riik võtta teenuse korraldamise eraettevõtjalt endale, aga seda tuleb teha pädevalt ja ausa konkurentsi põhimõtteid järgides. Tema sõnul selgub komisjoni materjalidest selgub veenvalt, et seda tehti aga ebapädevalt ning head valitsemise tava rikkudes.
Valdo Randpere märkis oma eriarvamuses, et ei ole põhjendatud väide, et sadama nõukogu oli ülepolitiseeritud ja et see omakorda lõi pinnase korruptsiooniks juhatuse tasemele. Randpere sõnul on tegemist poliitilise avalduse, mitte uurimiskomisjoni töö tulemusel tekkinud objektiivse olukorra kirjeldusega.
«Vaadates ka näiteks Tallinna Sadama viimase nõukogu koosseisu, kuhu kuulusid Hillar Teder, RandelLänts, Priit Paiste (ISS), Pille Parind (Credit Suisse), Kalev Lillo, Vallot Mangus (TMB Element), Remo Holsmer ja Jaanus Tamkivi (Saarte Liinid, juhatuse liige), ei saa kuidagi väita, et tegemist oli poliitilise nõukoguga. Samas on ka Kapo sõnaselgelt ja korduvalt rõhutanud seda, et peitkuritegude (nagu näiteks altkäemaksu võtmine) avastamiseks ning tõkestamiseks puuduvad nõukogul praktikas võimalused,» kirjutas Randpere eriarvamuses.
Samuti märkis Randpere, et aruandest pidanuks jätma praegusel kujul välja punkti, mis seostab ettevõtjaid nende annetustega erakondadele.
Tegemist on ajakirjanduses esitatud spekulatiivsete väidete edastamisega, milles seostatakse täiesti meelevaldselt seaduslikke annetusi erakondadele teinud ettevõtjate isikuid nendele kuuluvate ettevõtete osalemisega riigihangetes. Kuna ei ajakirjandus ega uurimiskomisjon pole mingit seost erakondade ja antud riigihangetevahel kunagi tuvastanud, siis loob sellise spekulatsiooni edastamine meelevaldse ja tegelikkust moonutava pildi,» kirjutas Randpere.
Ülevaade pressikonverentsist
13.52 Tarmo Olgo (riigikontroll): on oluline, et äriühingu valitsejad valitseksid heaperemehelikult ja et oleks paika pandud, millised on äriühingus riigi huvid. Tuleb tagada olukord, et äriühinguid juhitaks äriühingu vajadustest lähtuvalt, mitte muude eesmärkide alusel. Peab olema selgelt mõistetav, et korruptsiooni eest vastutab nõukogu. Kriminaalvastutust kannab loomulikult teo toimepanija, aga nõukogu üleanne on luua keskkond, mis oleks võimalikult ebasoodus korruptsiooni tekkimiseks.
13.47 Siim Kiisler (IRL): on positiivne, et 2011. aastal langetatud otsus, anda kaitsepolitsei ülesannete hulka ka riigile kuuluvate äriühingute uurimine, oli väga hea otsus. Juhtunu on hea näide, et otsus oli õige. Komisjoni kuulamiste stenogrammid on väga huvitav materjal, soovitan kõigil seda lugeda. Loomulikult tuleb suhtuda teksti allikakriitiliselt ja mõelda, kes mida miks ütles.
13.37 Valdo Randpere (Reformierakond): teeme valitsusele ettepaneku luua süsteem, et riigi äriühingu siseaudit muutuks sõltumatuks äriühingu juhtkonnast. Praegu on audit sõltuvussuhtes ja võib-olla ei taheta minna konflikti juhtkonnaga. Loodetavasti suudame tulevikus selliseid juhtumeid ennetada.
Teine ettepanek on, et riigi äriühingute juhatuse liikmed ei peaks olema piiramatu ametiajaga, see võiks olla piiratud näiteks 10 aastaga, kaks korda viie aastaga või kuidagi teisiti, aga mingi piirang võiks olla. Mida pikemalt keegi istub suhteliselt suure võimu juures, seda vähem on tal uusi ideid ja seda rohkem on tal võimalus panna toime korruptsioonikuritegusid.
13.25 Henn Põlluaas (EKRE): võime öelda, et Tallinna Sadama juhtum on kriminaalne sasipundar korruptsioonist, asjatundmatusest, vastutamatusest ja poliitilistest ambitsioonidest, mis ulatuvad juhatusest nõukokku. Sadama juhtimist mõjutasid võimuerakondade vahelised kokkulepped, nõukogu määrati paika mitte kompetentsuse alusel, vaid poliitilistest huvidest lähtuvalt. Ka sponsorkomitee ja auditikomitee oli samadel põhjuselt moodustatud. See tõi kaasa poliitilised kemplused mitte selle üle, kuidas äriühingut paremini juhtida, vaidlus käis selle põhjal, millisesse erakonda keegi kuulus. Kui tekkis probleeme, ei olnud ministril võimalik kedagi nõukogust tagasi kutsuda.
Kahju, et ei olnud võimalik Kiili ja Kaljuranda vestlusele kutsuda. Meie käed jäid lühikeseks.
Väinamere Liinide parvlaevahankel rikuti otseselt riigihanke seadust ja tegutseti poliitilistel motiividel, kusjuures esimene hange kuulutatid läbikukkunuks, kuigi rahandusministeerium selle vaidlustas. Selle hankega saadi vajalikud andmed, need lekkisid Tallinna Sadamasse, kus tehti järeldusi järgmise hanke korraldamisel. Loodetavasti panevad need õppetunnid riigi tegutsema.
13.17 Keskerakondlane Jaanus Karilaid: me ei suutnud tuvastada poliitilist vastutajat. Meie poliitikud eiravad alarmsüsteemi. Kaitsepolitsei andis juba aastaid tagasi hoiatusi, aga millegipärast midagi ette ei võetud. Millegipärast poliitiline tasand sellega ei arvestanud. Lahendus oleks anda kaitsepolitseile ja riigikontrollile rohkem ressurssi. Väinamere Liinide konkursi puhul võib komisjoni ärakuulamiste puhul väita, et küsiti raha.
Ministrid ei olnud oma ülesannete kõrgusel. Omanik ei suutnud defineerida, mis on riigi tahe. Kohati oli tahe olemas, kui taheti jäämurdjaid osta, siis seda tehti. Tegelikult peaks olema riigil terviklik ülevaade riigiettevõtetest. Me ei saa kedagi siin vahistada ega vastutusele võtta, ainuke asi, mida me saame teha, on avalik arvamus ja avalik debatt. Ma arvan. Et kõik kuulamiste salvestused tuleks avalikuks teha.
13.11 Komisjoni sotsiaaldemokraadist liige Andres Anvelt: väga palju negatiivseid protsesse, mis Tallinna Sadama puhul olid, oleks võinud ära hoida. Nõukogul ei ole politsei volituse juhatuse kontrollimiseks, kuid nõukogu oleks saanud sekkuda juhatuse igapäevastesse otsustesse.
Kõige olulisem on selle raporti puhul see, et riik võtaks äriühingute juhtimisel arvesse probleeme, mis on tekkinud. Kui kaitsepolitsei võttis riigiettevõtetes korruptsiooni uurimise enda kanda, aitas kaasa juhtumi avastamisele. Tuleb tagada, et riigiettevõtete juhid ei muutuks oligarhideks ja nende ametisoleku ajale tuleks panna ajaline piirang.
13.09 Komisjoni esimees, Vabaerakonda kuuluv Artur Talvik ütles pressikonverentsi alguses raporti kokkuvõtteks, et mitmed Tallinna Sadama nõukogu liikmed ei teeninud omanike huve. Talviku sõnul ütlesid endised ministrid komisjonile, et oleks tahtnud osa nõukogu liikmeid välja vahetada, aga ei teinud seda, sest sellest oleks tulnud suur poliitiline segadus.
«Kilekottide liikumist partekontoritesse ei tõestanud, aga see meie eesmärk ei olnud. Aruanne ütleb, et nagu mujal maailmas, eksisteerib poliitiline korruptsioon,» ütles Talvik.
Kuulasime ära 35 inimest, mõnad isegi paar korda, materjale saime Tallinna sadamast üle 700 lehekülje.
Pressikonverentsil osalevad kõik komisjoni liikmed - esimees Artur Talvik, aseesimees Andres Anvelt ning liikmed Jaanus Karilaid, Siim Kiisler, Henn Põlluaas ja Valdo Randpere.
Riigikogu moodustas mullu oktoobris uurimiskomisjoni võimalike korruptsiooniriskide tuvastamiseks aktsiaseltsis Tallinna Sadam. Komisjoni eesmärk oli välja selgitada, millised olid Tallinna Sadama juhtkonnas toimunud võimalikku korruptsiooni soodustanud asjaolud ning nende mõju ettevõtte juhtimisele, toimimisele ning riigi omanikuhuvidele.
Komisjon pidas ühtekokku 26 istungit ja kuulas ära enam kui 30 isiku seletused.