Päevatoimetaja:
Marek Kuul

Olgem ikka tehislikud edasi!

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Jaan Elken (1954)
Väike-Õismäe. 1981. Õli
Eesti Kunstimuuseum
Jaan Elken (1954) Väike-Õismäe. 1981. Õli Eesti Kunstimuuseum Foto: Repro

Ühtset väljapanekut, mis keskenduks puhtalt hüperrealismile ning eksponeeriks selle väljendusvorme, pole varem publikule näidatud. Nüüd on see tehtud reaalsuseks, et mitte öelda hüperreaalsuseks.

Hüperrealism on kunstivool, mis imiteerib fotokujutist. Kuivõrd stiilina kerkis see esile 1960. aastate lõpul, võttes samal ajal luubi alla ümbritseva kaasaegse maailma, mõjub tehnika abil rõhutatud vahendatud kogemusele tähelepanu juhtimine ka täna kui rusikas silmaauku.

Aktuaalne on see mitmel põhjusel: esiteks astutakse dialoogi inimeste kogemuste ja tajumise vahendatuse esiletoomisega sotsiaalmeediasse üles laaditud fotode kontekstis; teiseks suhestub näitus hästi nüüdisajale eriti iseloomuliku pildilembusega. Inimesed on õppinud ja harjunud lugema ning infot kätte saama fotokujutiselt. Fotost on saanud veel suuremgi info edastamise viis kui kirjakeel, sest pildistust on lihtne hoomata. Samuti tekib fotorealistlikku teost vaadates kiire äratundmine.

Tagasi üles