Päevatoimetaja:
Alexandra Saarniit
Saada vihje

Ülevaade: liiklusraevust põhjustatud vägivalda ja ohtlikke liiklusolukordi tuleb Eestis ette sageli (3)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Artikli foto
Foto: PantherMedia / Scanpix

Liiklushuligaanide tekitatud ohtlikud olukorrad ja liiklusraevust põhjustatud vägivald on Eestis igapäevane ning aina rohkem jääb selliseid olukordi ka auto pardakaamera salvestistele.

Teele vahele trüginud juht oleks äärepealt kokku põrganud G4Si patrullautoga

Mercedese sõiduauto juht põhjustas eile õhtul Ida-Virumaal suurel kiirusel teele vahele trügides liiklusohtliku olukorra ning oleks äärepealt kokku põrganud turvafirma G4S patrullautoga.

Postimehe lugeja saadetud videost on näha, kuidas Mercedes sõidab suurel kiirusel mööda teepeenart ja pressib ennast teel sõitva auto ette. Samal ajal hakkab teisel sõidurajal sõitev G4Si patrullauto reastuma esimesele sõidurajale, mis oleks äärepealt lõppenud autode kokkupõrkega. Turvafirma auto juht jõuab viimasel hetkel reageerida ja kokkupõrke ära hoida.

 

Liiklusraev viis Tallinnas kahe mehe kakluseni

Tänavu 13. juuli pärastlõunal jäi auto pardakaamera ette vahejuhtum, kui Tallinnas Luise ja Villardi tänava nurgal kakleb kaks meest. Sotsiaalmeedias avaldatud video kommentaarist võib välja lugeda, et kakluse algataja oli esiplaanil peatunud BMW juht.

Videost on näha, kuidas punases jopes mees kakleb teise sõiduki juhiga, kes jääb teise auto varju. Pärast paarikümnesekundilist rüselemist üks kakluse osapooli eemaldub ja intsident saab sellega läbi.

Sõidukile ette keeranud juht ähvardas kaasliiklejat kurikaga

Tänavu 5. mail tekitas Tallinnas Laagna teel Kia Sorento juht liiklusohtliku olukorra, keeras teisele autole ette ja peatus. Seejärel väljus sõiduki juht autost  kurikaga ja sõimas taga sõitnud auto juhti. Füüsilist vägivalda sõiduki juht siiski ei kasutanud.

Juhtunu salvestas auto pardakaamera, millest on näha, kuidas Kia juht tekitab Lasnamäel Võidujooksu sillale keerates liiklusohtliku olukorra, pressides ennast viimasel hetkel Laagna tee mahasõidule keeranud auto ette. Seejärel peatab ta keset sõiduteed oma auto ja haarab sõidukist kurika. «Mis sul oli? Oli midagi öelda või?» alustab mees enda taga liikunud juhiga sõnelemist ja pillub vene keeles roppusi, süüdistades, et hoopis tema tekitas liiklusohtliku olukorra ja vajus talle kanalis külje alla.

Politsei tuvastas Kia juhi, kelleks osutus Urmas. Mais astus mees avaliku korra rikkumise süüdistusega kohtu ette. Harju maakohus langetas otsuse enne jaanipäeva.

Bussijuht sundis autojuhi tee ääres peatuma

Tänavu 2. veebruaril põhjustas Tallinna 18. liini bussi juht Pärnu maanteel mitu liiklusohtlikku olukorda. Juht viibutas talle ette jäänud sõidukijuhi poole rusikat ja keeras talle lõpuks ette, sundides sõiduauto juhti tee ääres seisma jääma.

Tallinna Linnatranspordi AS tegi bussijuhile liiklusohtlike olukordade tekitamise pärast kirjaliku hoiatuse ja võttis ta käitumise liinil täiendava kontrolli alla.

Bussijuht üritas veokit teelt välja suruda

Tänavu 3. märtsil üritas bussijuht Tallinnas Suur-Sõjamäe tänaval teelt välja suruda veokijuhti, kes sundis kõrvalteelt peateele sõites bussijuhti pidurdama.

Bussijuht hakkas veoauto roolis olnud inimest keset liiklust «karistama», püüdes teda teelt välja suruda. Lõpuks keeras bussijuht veoautole järsult ette ja pidurdas ning sundis veoauto juhti kokkupõrke vältimiseks vastassuunda keerama.

Postimehe lugeja saatis toimetusele auto pardakaamera video, millelt on intsident hästi näha.

Audi pressib end napilt kahe sõiduauto vahelt läbi

Tallinnas Järvevana teel pressis Audi S8 end tänavu veebruaris napilt kahe sõiduauto vahelt läbi ning oleks peaaegu paremal sõidurajal sõitnud auto teelt välja ramminud. Vahejuhtum jäi auto pardakaamera videole. Pardakaamera omanik kommenteeris vahejuhtumit Postimehele, et tema auto kiirus oli sel hetkel 71 km/h, Audi kiirus oli ilmselt 100-110 km/h.

 

Vägivallatseja peksis ohvri Peetri Selveri parklas veriseks

Sündmuskoht Peetri Selveri parklas. Lugeja foto.
Sündmuskoht Peetri Selveri parklas. Lugeja foto. Foto: Erakogu

Tänavu 25. jaanuari õhtul ründas Peetri Selveri parklas üks autojuht teist autojuhti, jagades ohvrile lööke näkku, kuni ohver verisena maha kukkus.

Pealtnägija sõnul tekkis autojuhtidel arusaamatus, kui BMW üritas Selveri parklast väljuda ja Audi parklasse siseneda. Audist hüppas seejärel välja nooremapoolne meesterahvas, kes kõigepealt BMW juhile midagi ütles, seejärel aga hakkas ohvrit rusikaga näkku peksma.

Juhtunul oli mitu tunnistajat, kes vägivalda nähes peksmisele vahele astusid. Üks pealtnägija tegi vägivallatseja auto numbrimärgist foto, mispeale mees taas ärritus ning karjuma ja ähvardama hakkas. Lõpuks Audi juht rahunes, istus autosse ja sõitis minema.

Ohver on 50-aastane mees, kes teatas juhtunust politseile järgmisel päeval. Mehel fikseeriti kehavigastused. Politsei alustas juhtunu osas kriminaalmenetlust paragrahvi alusel, mis käsitleb kehalist väärkohtlemist.

Tallinnas Nõmmel peksid kaks meest päise päeva ajal tee ääres kolmandat

Mullu 18. detsembril levis sotsiaalmeedias video, millelt on näha, kuidas Tallinnas Nõmmel peksavad kaks meest käte ja jalgadega keset reedest päeva sõidutee ääres kolmandat meest. Ühtlasi on näha seisvat valget kaubikut ja kaubiku kõrval peatunud sõiduautot.

Toimunut pealt näinud ja selle üles filminud mees usub aga, et pigem oli tegemist just liiklusraevuga. «Seal oli eesti- ja venekeelne sõim, et ei oska sõita. Tundus, et on liiklusraev, ju keegi oli kellegi enne vihaseks ajanud,» arvas ta.

Pealtnägija rääkis, et kaklusele eelnevalt tõmbasid kaks meest kolmanda sõidukist välja, aga kas kannatanuks oli kaubiku- või autojuht, ei osanud ta täpselt öelda. «Minu meelest tõmmati ta kaubikust välja, aga ma võin ka eksida. Liiklus oli nii ühes kui teises suunas tihe,» sõnas ta.

Põhja prefektuuri pressiesindaja ütles mullu detsembris, et selle juhtumiga seoses ei ole keegi politsei poole pöördunud.

Tagasi üles