Vägivallatsenud Ojasoo: loodan, et seda kunagi enam ei juhtu

Tiit Ojasoo. Foto: Andres Haabu

Omavaheliste suhete pinnalt tekkinud tüli käigus jaanuaris teatri NO99 kaastöötajale kätega kallale läinud teatri kunstiline juht Tiit Ojasoo vabandab juhtunu pärast ja kahetseb oma eksimust.

Tülis kannatada saanud naisterahva soovil aprillis Põhja ringkonnaprokuratuuris Ojasooga sõlmitud lepitusmenetlus kohustub lavastajat järgneva kuue kuu jooksul täitma teatud tingimusi.  Kui Ojasoo neid rikub, on prokuratuuril õigus kriminaaluurimist tema suhtes taasalustada. Kannatanu töötab praeguseks välismaal.

Tiit Ojasoo, mis siis teie ja teatri endise kaastöötaja vahel toimus, miks toimus ja kuidas seda avalikkusele selgitada?

Igasugune vägivald on selgelt taunitav. Sellele ei ole mitte mingisugust õigustust ja mul on väga kahju, et selline juhtum aset leidis. Mul on tõsiselt väga kahju. Ja veel kord – vägivald ei ole kunagi mingisugune lahendus. Selleni ei tohikski ükski olukord viia.

Ometi see ju teiega juhtus. Miks?

Selle kahetsusväärse kokkupõrkeni viis kahe inimese vaheline arusaamatus, kes olid sel hetkel võrdses positsioonis. Mina tegin vea ja üritan seda kõigiti parandada.

Olen saanud aru, et see konflikt toimus teatrist väljas, kuuldavasti kuskil parklas. Ja seetõttu oli see uudis teatri kollektiivile üllatuseks.

Milline uudis? Tänane?

Jah, et teil oli teatri töötajaga füüsiline konflikt?

Esiteks, ta ei ole meie teatri töötaja. Teeme selle nüüd selgeks. See mõistagi ei õigusta toimunut. Asjasse puutuvatele inimestele rääkisin ma toimunust koheselt.

Kuidas see juhtum teatri loomingulisele tööle mõjub?

See juhtum on kahetsusväärne, kuid teatri loomingulist tööd ei ole see mitte kuidagi mõjutanud, sest see ei olnud teatri loomingulise tööga seotud. Kui midagi sellist toimuks loomingulises olukorras, tööolukorras, siis iseenesestki mõista ei aitaks see kaasa mitte millelegi. Kuna tegemist oli teatrivälise olukorraga, siis ega see kedagi rõõmsaks ei tee, nagu ma juba alguses ütlesin – igasugune vägivald on taunitav ja mul on väga kahju, et selline asi juhtus.

See võib tunduda ehk küsija poolse moraalitsemisena, kuid mis sellest juhtumist õppida on?

Mis sellest loost õppida on… (ohkab). Eks seda põhilist õppetundi olen ma juba korduvalt ja korduvalt korranud – vägivald ei ole kunagi lahendus. See ongi kõige olulisem. Ükskõik, mis olukorras peab suutma lahenduse leida kuidagi teistmoodi. Mul on väga kahju, et mina seda ei suutnud. See juhtus esimest korda minu elus ja ma loodan, et seda kunagi enam ei juhtu.

Lepitusmenetlus sisaldab alati teatud tingimusi, mis kannatanu vastaspoolel täita tuleb – näiteks külastada psühholoogi, teha ühiskondliku kasuliku töö tunde. Mis see teile tähendab?

Leppimismenetlusealuseks saab teatavasti olla ainult kannatanu poolne ettepanek. Leppemenetlus on välja mõeldud selleks, et kui on olnud konflikt ja mõlemad osapooled tõesti tahavad leppida, siis siin on väljapääs sellest olukorrast. Lõppkokkuvõttes on selle mõte, et osapooled saaksid edasi elada ja tulevikus ka läbi saada. Jah, meie leppimismenetlus sisaldas mitut punkti ja ma teen täpselt nii, nagu seadused, mille alusel lepe tehti, ette näevad.

Mis need kohustused on?

Ma väga detailidesse ei läheks. Loomulikult ma täidan kõiki kokkuleppe tingimusi. Täpsemad selgitused oleksid mulle seatud tingimustega vastuolus. Ma usun, et see protsess, mille me vastavate institutsioonide ja ametnike järelvalve all läbi tegime, oli aus ja asjakohane.