Päevatoimetaja:
Andres Einmann
+372 666 2072

Ministeerium loobib Kangro Kalevipojale kaikaid kodaratesse (3)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Uwe Gnadenteich
Copy
Tauno Kangro koos ühe variandiga tulevasest Kalevipoja skulptuurist.
Tauno Kangro koos ühe variandiga tulevasest Kalevipoja skulptuurist. Foto: Eero Vabamägi

Kultuuriministeerium soovitab Tehnilise Järelevalve Ametile (TJA) saadetud kirjas jätta algatamata Tallinna lahte kavandatava Tauno Kangro Kalevipoja skulptuuri hoonestusloa  menetlus, sest see võivat kahjustada vee all asuvaid mälestisi.

Kangro tuli merre rajatava hiiglasuure Kalevipoja kuju projektiga välja aastaid tagasi. Siis soovis kunstnik sellele linna rahastust ning idee pandi lõpuks kalevi alla. Nüüd on loodud MTÜ Kalevipoja Kojutulek, mis on lubanud skulptuuri paberimajandusega tegelemise ja rahastamise enda kanda võtta.

Linnavalitsusel pole Tallinna lahte paigutatava kuju vastu midagi. Seda enam, et hulk eeltööd on juba tehtud ning skulptuurile lahes sobiv asukohtki välja vaadatud. Nüüd on 24 meetri kõrguse skulptuuri vastu aga kultuuriministeerium.

Ministeerium leiab, et skulptuuri rajamine kahjustaks Tallinna lahes asuvaid veealuseid kultuurimälestisi. Sellel oleks otsene mõju näiteks 18. sajandist pärinevale merepatarei tsitadellile, samuti jääb kõnealuse asukoha lähedusse nii kaitsealuseid kui ka arvel olevaid laevavrakke.

Ministeerium soovitab enne hoonestusloa menetluse algatamist uuesti hinnata kavandatava objekti keskkonnamõju ka Tallinna vanalinna muinsuskaitseala ning vaatekoridoride aspektist. «Taotlusest ei selgu, et oleks teada piirkonna elanike, piirkonna igapäevaste kasutajate, seotud asutuste ja kunstivaldkonna ekspertorganisatsioonide arvamus kavandatava teose kohta,» seisab ministeeriumi kirjas.

Veel heidetakse ette seda, et paljud kuju rajamisega seotud dokumendid on vähemalt kümne aasta vanused ning «ei arvesta arengutega linnaruumis, kaasamise hea tava ega teiste vahepeal jõudsamalt avaliku elu korralduses juurdunud praktikatega».

Tagasi üles