/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
Haridus- ja teadusministeeriumis valminud riigikaitse- ja sisekaitseõpetuse kontseptsiooni kohaselt ei ole riigikaitse süvaõppega gümnaasiumi loomine otstarbekas.
Analüüs: riigikaitsegümnaasiumi loomine pole otstarbekaks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikaitse- ja sisekaitseõpetuse kontseptsiooni koostajad analüüsisid lisaks valitsuse tegevusprogrammist lähtuvale ideele luua riigikaitse süvaõppega gümnaasium ka alternatiivseid lahendusi ning hinnati süvaõppega gümnaasiumi loomise võimalikku maksumust.
Analüüsi kohaselt sõltub riigikaitse süvaõppega gümnaasiumi rajamise maksumus asukohast, eeldatavast õpilaste arvust ning loodavast taristust.
Kooli eeldatav investeeringuvajadus koos sisustuse hankimisega oleks kokku 14-16 miljonit eurot. Sellest õppehoone ja spordiruumide rajamiseks kuluks 7-8 miljonit eurot, õpilaskodu rajamiseks 6-7 miljonit eurot ja välirajatisele miljon eurot.
Gümnaasiumi iga-aastased ülalpidamiskulud oleksid analüüsi kohaselt umbes kolm miljonit eurot aastas.
«Nimetatud kuludega ei ole arvestatud kaitseministeeriumi ega haridus- ja teadusministeeriumi eelarves, EÕS [Elukestva õppe strateegia] koolivõrgu programmis ega üldharidusprogrammis,» seisab kontseptsioonis.
Mõne olemasoleva gümnaasiumi muutmine riigikaitseõpetusele ja sisekaitseõppele spetsialiseeritud kooliks võimaldaks vähendada investeeringumahtu, kuid selle eeldatavat maksumust pole võimalik prognoosida konkreetset objekti silmas pidamata.
Analüüsi kohaselt ei teki sel juhul kokkuhoidu ülalpidamiskuludes, pigem võib suurtest keskustest kaugemal olevast asukohast tulenevalt suureneda õpilaskodu osatähtsus ning sellega suurenevad ka majandamis-, transpordi-, toitlustamis- ja personalikulud, samuti õpetajatega seotud kulud.
Seetõttu ei pea haridus- ja teadusministeerium ning kaitseministeerium riigikaitse süvaõppega gümnaasiumi loomist hetkel otstarbekaks ega realistlikuks.
«Eesti riigi huvides on oluline kujundada võimalikult suure osa elanikkonna valmisolek ja tahe oma riiki kaitsta, mistõttu peaks selleteemaline õpe olema võrdselt kättesaadav kõigis koolides ühtlaselt üle kogu riigi,» seisab kontseptsioonis.
Haridus- ja teadusministeerium esitas kontseptsiooni arutamiseks valitsuskabineti nõupidamisele.
Loe lisaks: