/nginx/o/2008/02/26/21831t1h740a.jpg)
Tartu Ülikooli rahvusvahelise õiguse professor Lauri Mälksoo leidis, et üks võimalus Eesti-Vene suhetes ajalooküsimuste sasipuntra lahendamiseks oleks, kui Venemaa tunnistaks Eesti okupeerimist ja sellega kaudselt ka Tartu rahulepingut ning Eesti loobuks okupatsiooni kahjunõuetest.
«Tartu rahulepingu kehtivuse arutamise puhul Haagi rahvusvahelises kohtus on üks probleem. Et Eesti saaks seal Venemaaga lepingu kehtivuse üle üle vaielda, eeldab seda, et Venemaa annab selleks nõusoleku,» selgitas Mälksoo ETV saates «Kahekõne».
«Tartu rahust rääkides räägime tegelikult ju 1940. aastast ja mis siis meiega juhtus ja mis on selle õiguslik tähendus,» toonitas Mälksoo.
«Praegune Eesti suursaadik Venemaal Siimu Tiik leidis jällegi, et Tartu rahu on Eesti riigi sünnitunnistus ning me ei viska ju oma sünnitunnistust rahvusvahelisele kogukonnale pureda,» meenutas Mälksoo.
Mälksoo kinnitas, et on Eesti-Vene suhete tuleviku osas optimistik.
«Eestlaste ja baltisakslaste roll Vene impeeriumis omal ajal oli olla läänestavaks jõuks, nüüdki saame loota ainult sellele, et ajapikku demokraatlikult-läänelikult mõtlevad jõud Venemaal tugevneksid,» leidis TÜ professor.
«Osa president Medvedevi lähikonnast tahaksid Venemaad muuta, signaale selle kohta on olnud,» väitis Mälksoo.
/nginx/o/2017/10/21/7237937t1hed2c.jpg)