Päevatoimetaja:
Liisa Ehamaa

Pirital ja Pikakaril lehvib tänasest sinilipp

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Uwe Gnadenteich
Copy

Täna hommikul kell 11 tõmmati Pirita rannas vardasse sinilipp, paar tundi hiljem hakkas sinilipp lehvima ka Pikakari rannas.

Sinilipu andis Pirita linnaosavalitsusele üle Eesti Looduskaitse Seltsi juhatuse aseesimees Vootele Hansen, kes märkis, et ökomärgis on ühele rannale suureks tunnustuseks ning tal on hea meel, et Tallinna kaks randa on suutnud vajalikud kriteeriumid selleks täita.

Kella 11 paiku oli rannas G4S rannavalve hinnangul ligi pool tuhat inimest, kellele lisandus juurde järjest enam suvitajaid. Rannavalve alustas tööd 1. juunist. Pirita rand on korras olnud juba mai keskpaigast, aga vee temperatuuri tõttu lehvib aga rannas siiski punane lipp, mis ujumist keelab. Pirita linnaosavalitsusel kulub ranna korrashoiuks tänavu rohkem kui 85 000 eurot. Rannas on tasuta WCd ja pesemisvõimalused, avatud on toidukohad ning jäätisekioskid.

Sinilipp heisati ka Pikakari rannas Katariina kai kõrval asuval lipuväljakul. Põhja-Tallinna vanema Raimond Kaljulaidi sõnul on ökomärgise saamine tunnustus Pikakari rannas pakutavate teenuste ja veekvaliteedi kõrge taseme eest.

«Tööd on palju tehtud. Siin on kõik vajalik olemas - riietuskabiinid, võrkpalliplats, kiiged, laudtee, prügikastid ja muu vajalik. Nüüd on oluline rannas korda ja puhtust hoida. Samuti peame arutama, kuidas laiendada ranna parklaid ja tahan uurida võimalusi sagedasema bussiühenduse loomiseks Pikakariga rannahooajal,» lausus Kaljulaid.

Pikakari supelrand sai valmis 2007.aastal. Sinilipp heisatakse siin juba kolmandat aastat järjest. Rand asub Põhja-Tallinnas Paljassaare poolsaarel Katariina kai kõrval. Liivaranna pikkus on ca 250 meetrit, keskmine veesügavus on 1,5 meetrit. Pikakari randa sõidab buss number 59, bussist tuleb väljuda Pikakari peatuses.

Tagasi üles