/nginx/o/2016/01/26/4905993t1hbb9c.png)
Riigikogu õiguskomisjon arutas riigikogu liikme Dmitri Dmitrijevi juhtumist ajendatuna, kas avariijärgse alkoholi tarbimise peaks võrdsustama joobes juhtimisega. Komisjon loodab vastava seadusemuudatuseni jõuda hiljemalt sügisel.
Ettekääne «jõin pärast avariid» tahetakse muuta mõttetuks (5)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Õiguskomisjoni esimees Heljo Pikhof (SDE) tõdes, et komisjonis tuleb jutuks erinevaid teemasid ja rõhutas, et mingit otsust seadusemuudatuse osas esmaspäeval vastu ei võetud. Sellegipoolest on ta veendunud, et seadust tuleb muuta.
Pikhofi sõnul on praegu kehtivas liiklusseaduses piir väär- ja kriminaalteo koosseisude vahel õhkõrn. Olukorras, kus inimene ütleb, et võttis alles pärast seda, kui liiklusõnnetus juhtus, n-ö lohutuseks napsu, ning tal mõõdetakse kriminaalne joove, on see on väärtegu, kuid autoga sõites on see kriminaalkuritegu.
«Inimene, kes on toime pannud liiklusõnnetuse või sattunud liiklusõnnetuse ohvriks, peab ikkagi ära ootama, millal politsei tuleb ja joobe tuvastab. Kui inimene ei ole joonud, tuvastataksegi see, et ta ei ole alkoholi tarvitanud. Alles pärast seda võib keegi alkoholi tarvitada, kui ta seda soovib,» selgitas Pikhof ja lisas: «Siin peavad olema täiesti kindlad reeglid. Minu silmis täna neid kindlaid reegleid ei ole.»
«Kindalaeka viin ei tohi olla reeglipärane autoabi!
Õiguskomisjoni kuuluv reformierakondlane Valdo Randpere ütles, et teema tõstatas istungil tema ja ta loodab, et sellega minnakse edasi. «Me jõudsime suhteliselt üksmeelsele järeldusele, et seadusloomes on ebaloogilisus või auk,» lausus ta.
«Seaduse mõistes ei saa joobeaste pärast avarii toimumist minna kunagi kriminaalseks. Minu meelest on see vale lähtumine. Kui sa oled kriminaalses joobes ükskõik kas enne või peale avariid, siis on see kriminaalne joove,» rääkis Randpere.
Vastasel juhul tekib Randpere sõnul absurdne olukord, kus inimesel on kindalaekas pudel viina ja kui ta pärast avarii põhjustamist seda peale joob, ei saa talle enam kriminaalset joovet määrata. Kuna usinad ja tublid advokaadid on hakanud tema sõnul inimestel aitama seeläbi hoida kõrvale õigusemõistmisest, siis tuleb see vastuolu seadusest kõrvaldada.
Randpere tõdes, et siiani ei ole see olnud veel väga laialdane ja levinud probleem. «Kui nüüd advokaadid konkreetsel juhtumil selle puudujäägi seadusandlusest leidsid ja seda ära kasutasid, siis ei saa seda hakata laskma inimestel massiliselt kasutada. Kindalaeka viin ei tohi olla reeglipärane autoabi!» leidis ta.
Põhja ringkonnaprokuratuur lõpetas 24. mail riigikogu liikme Dmitri Dmitrijevi suhtes läbi viidud kriminaalmenetluse. Kriminaalmenetlus keskerakondlase Dmitrijevi suhtes alustati karistusseadustiku joobes juhtimist käsitletava paragrahvi tunnustel, kuna Dmitrijev sõitis 6. jaanuaril oma autoga teelt välja ning pärast avariid haiglas võetud vereanalüüs tuvastas tal kriminaalse joobe.
Dmitrijev kahtlustatavana oma süüd ei tunnistanud ning selgitas, et ta tarvitas alkoholi pärast avariid. Õiguskomisjoni kuuluvad Keskerakonna saadikud Postimehe päringule seoses võimaliku seadusemuudatusega ei vastanud.
Heljo Pikhof usub, et kõik õiguskomisjoni liikmed on siiski seda meelt, et seaduseparandus tuleb teha. «Me võtame selle komisjoni päevakorda ja ma usun, et see läheb suurde saali komisjoni algatatud seadusemuudatusena,» lisas Pikhof. Kui sel kevadel veel seadusemuudatuseni ei jõuta, siis hiljemalt sügisel võtab õiguskomisjon teema päevakorda.