Jaan Toots raviks transiidi abil idavirulaste tööpuudust

Peaministriks pürgiv Jaan Toots Postimees.ee'le Rahvaliidu kontoris eksklusiivintervjuud andmas. Foto: Peeter Langovits

Äsja Rahvaliidu peaministrikandidaadiks esitatud ärimees Jaan Toots käsitleb erakonda kui noort tüdrukut, kellega veel abielluda ei saa. Ta ütles intervjuus Postimees.ee’le, et poliitilisi «luukeresid» ei pelga ning tahab Eesti-Vene transiidi soodustamise abil idavirulastele tööd pakkuda.

Rahvaliit tegi üllatuse ja leidis endale uue tuntud näo valimistele, on mul õigus?

Jah. Väga palju kõrgeid politseiametnikke on läinud parteidesse ja paljud neist on öelnud, et neil on südames olnud ammu see partei. Näiteks üks mu kolleeg ütles, et oli hingelt sotsiaaldemokraat juba ammu. Mina ei astunud parteisse, ma olen Rahvaliidu nimekirjas.

Tõsi, ma andsin nõusoleku kandideerida Ida-Virumaal esinumbrina. Nagu partei esimees ütles, mind nimetati ka Rahvaliidu peaministrikandidaadiks.

Me anname kõik aru, et Rahvaliit ei ole nende parteide hulgas, kes sinna küündiks, aga see on poliitiline mäng, et igal parteil peab olema üks esindaja ümarlaua ümber, kes seda funktsiooni täidab.

Miks Rahvaliitu?

Minuga pikalt peeti aru. Ma ei varja, et mitmed parteid on mitte ainult nüüd, vaid ka juba neli aastat tagasi teinud ettepanekuid, kuna ma olen olnud 13 aastat äris.

Pean õigeks, et kui riigitööl oled saanud suured kogemused, siis suundud ärisse, et teha endale perekondlik kindlustatus. Ja siis võib uuesti minna kas poliitikasse või nõunikuks kõrges riigiametis.

Mis mulle üldse ei meeldi, on, et suured parteid otsustavad ette ära, kes saab üle künnise, kes ei saa. See ei ole soliidne. Rahvaliidul on 9200 liiget, valijaskond on tunduvalt suurem. Rahvaliit ei ole tegelikult kunagi Tallinnas tegija olnud, siin on tööstus, teadus- ja õppeasutused. Rahvaliidu valija on maakonnas, alustades Ida-Virumaast, lõpetades Lõuna-Eestiga.

Te kandideerite Ida-Virumaa esinumbrina. Miks just seal?

Kuna mul on oma majandustegevuses olnud palju kokkupuuteid transiidiga. Kui ma läksin riigitöölt ära, olin Tallinkis juhiks, pärast seda Tallinna Sadamas, siis Vene transiidifirmas ja nüüd viimased neli aastat kinnisvara peal.

Eelmised kogemused just. Ma olen puutunud sadamajuhina väga palju raudteega kokku, mis jookseb teatavasti just läbi Ida-Virumaa. Raudteemahtude vähendamine, koondamised - väga palju Ida- ja Lääne-Viru töötajaid olid just raudteega seotud.

Kui raudteemahud ja sadamamahud vähenesid, vähenesid ka autotranspordi mahud. See töötuse probleem, mis on tingitud üldpoliitikast, tuleks ära klaarida. Transiit on ikkagi väga tähtis asi Eestile, sealt tulevad töökohad.

Kui me räägime Rahvaliidu seisukohast, siis jutt on rahva tööhõivest, mitte transiidist, aga need on üksteisega väga seotud.

Siit läheb mõte selle suunas, kas läbi teie vaatab Rahvaliit Venemaa poole sõbralikumalt kui üks konservatiivne erakond tavapäraselt võiks vaadata?

Ei, üldse mitte Venemaa suhtes. Ma räägime Eestimaal elavatest inimestest. Küsimus on, kuidas on meie seadused tehtud. Transiit tuleb ise. Ma räägin Eesti tööhõivest maal. Ida-Virumaa on ikkagi Eestimaa osa. Ja seal on paljud töötajad töökohad kaotanud.

Need on ju eelkõige venekeelne valijaskond?

Te ise küsite ja vastate. Ida-Virumaal on venekeelset valijaskonda tibake rohkem küll kui eestikeelset, jah. Te üritate viia Venemaa suhete peale, see ei ole nii. Ma räägin inimestest, kes on Eestimaal sündinud, seal elavad ja kelle kodu on Eestimaa, ja võib-olla mitte esimest, vaid juba teist põlvkonda.

Tavaliselt on peaministrikandidaat erakonna esinumber üldnimekirjas. Kuidas teiega on?

Üldnimekirjad kinnitab pühapäeval volikogu. Minul ei ole ambitsioone, mitmendaks mind nimekirjas pannakse, seda ma ütlesin kohe partei esimehele.

Tõsi, see on siiamaani nii olnud, et tavaliselt on peaministrikandidaat partei esimees. Ma arvan, et siin on veel 1-2 parteid, kus seekord valimistel nii ei lähe, nimetamata parteisid. Rahvaliit on üks nendest ja võib-olla nad leidsid, et tahavad kedagi teist enda esindajaks. See ei ole küsimus minule.

Kui te kandideerite Rahvaliidu nimekirjas ja lausa peaministrikandidaadina, siis miks te erakonnaga ei liitunud?

Erakonnaga liitumine käib nii nagu… Te küsite: «Teile tüdruk meeldib, miks te homme ei abiellu?». Käimise aeg on ka ette nähtud.

Üsna tõenäoline on, et Rahvaliit ei ületa valimiskünnist. Pragmaatiline poliitiku loogika ütleks, et mõttekam on kandideerida mõnes erakonnas, kust ka riigikokku sisse saab.

Vaadake, neid pakkumisi on palju olnud. Kui juht (Villu Reiljan – toim) lahkus, nägid paljud poliitikud, et äkki ei tule Rahvaliit üle künnise, aga riigikokku on vaja saada. Ja lasid jalga.

Vaat see oli tõuge, miks ma andsin nõusoleku. Mina ei ole kindel, et Rahvaliit ei ületa künnist. Loomulikult ei ületa ta seda palju, aga mina arvan, et ületab.

Tuletan veelkord meelde Rahvaliidu 9200 liiget pluss nende pered, toetajaskond ja maarahvas, kes ei pruugi astuda alati liikmeks. Need hääled on olemas, kes tahavad, et ka nende esindus oleks parlamendis.

Õigesti küsisite, et miks. Kui minu õilis eelistus oleks saada parlamenti, siis ma loomulikult oleksin valinud ühe suure partei, ja ma arvan, et millegi pärast oleks pakutud kohta selle numbri hulgas, kust kindlasti sisse saab.

Enne valimisi otsitakse poliitikutelt luukeresid. Ka teie puhul on olnud õhus igasuguseid spekulatsioone aastate jooksul…

Kaks asja. Ma tuletan ise meelde. Mul ei ole rohkem luukeresid olnud, kui 1997. aastal ma viisin lapsi ametiautoga kooli, mis, nagu pärast välja tuli, oli normaalne tegevus. Sest valitsus tegi üks nädal pärast minu õigeksmõistvat kohtuotsust otsuse, ning siiamaani on Eesti kantsleritel ja ministritel personaalautod ja -juhid. Kohe seadustati see asi ära.

Teine asi, mille ümber suur kisa oli, oli minu perekonnseisu vahetus, naisevahetus. Ma ei taha minna väga isiklikuks, aga te võite esitada sama küsimuse meie kõigile riigijuhtidele, kes meil on teist või kolmandat korda abielus. See, ma ei leia, et oleks olnud suur kisa minu ümber. Aga see kehtis, jah, pool aastat.

Minu küsimus on pigem, kuna te satute nüüd enne valimisi fookusesse, olete te kindel, kuskilt kapist ei või veel mõni luukere teie kohta välja tulla?

Mida te ootate?

Kas te võite käe südamele panna ja öelda, et teil ei ole midagi karta?

Mis tähendab luukere? Siis ma pettun küll ise kõrge politseiametnikuna meie õiguskaitseorganites, kui te ütlete, et mingi luukere tuleb nähtavale siis, kui inimene tuleb jälle nähtavale.

Ma olen tegelikult nähtaval kogu aeg olnud. Olen kümme aastat olnud kaubandus-tööstuskoja juhatuse liige, olen Eesti Olümpiakomitee presiidiumi liige, jalgrattaliidu president, teist korda valitud. Ma olen olnud kõrgetes ametites, Tallinna Sadama juhatuses viis aastat, ja kuskil pole probleeme olnud.

Ma ei saa teie küsimuse sisust aru, mis peaks see luukere olema, mis ei oleks sel ajal välja käidud.

Rahvaliit on olnud hädas valimiste jaoks raha leidmisega. Kas teil on plaanis erakonda ka rahaliselt toetada?

Mina teen oma valimispropaganda oma rahadega.

Ma ei ole praegu partei juhatuses. Olles nende päevadega kurssi läinud, siis Rahvaliit ei kavatse suuri plakateid panna, sest lihtsalt pole raha. Suurtel parteidel on omavahel löömist nii palju, et see plakat plakati otsas sega juba sõitmist.

Mina pooldan, et ühtegi minu näoga plakatit kuhugi ei tule. Tuleb rahvaga rääkida ja maakondades käia. Olen ise kogu aeg valija olnud ja ütlen teile ausalt välja, mina küll ühegi plakati järgi ei ole ühtegi parteid valinud.

Kas te olete varem ka ise Rahvaliitu valinud?

Olen valinud Rahvaliitu ja ühte teist parteid.