Päevatoimetaja:
Alexandra Saarniit
Saada vihje

Vaikse tänava tülgastav saladus: majaperemees pidas keldris orja (26)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Kaido Mosen kolm aastat tagasi Peetri turule nurgakivi panemisel.
Kaido Mosen kolm aastat tagasi Peetri turule nurgakivi panemisel. Foto: Margus Ansu

Räbaldunud riietes ja toidujäänustest elus püsinud inimvare, keda peeti orjana Tartu Vaiksel tänaval asuva hoone keldris, seejärel kütmata toas. Praegu 51-aastane naine sai pidevalt peksa, kogu tema invaliidsuspensioni ja sotsiaaltoetused võttis aga orjapidaja endale.

Kui kelm ja varas Kaido Mosen (47) poleks politseile muude kuritegudega vahele jäänud, jäänuks ka orjapidamine saladuseks. Aastate jooksul nägid seda kõike – ka peksmist – pealt tema lapsed, abikaasa ning sõbrad ja tuttavad, viimaste ees üritas ta küll orjaga leebem olla.

Esimene ülekuulamine orjana peetud naisega toimus mullu aprillis. Olgu tema nimeks selles loos Lea.

«Kas te olete nõus rääkima enda elust ja tööst Kaido Moseni juures?» küsis uurija. «Ma olen nõus rääkima kõigest, kui mul on võimalus Kaido juurest lahkuda,» vastas naine.

Uurija lubas pakkuda Leale kohe ja praegu riigi abina elamispinda, ent inimkaubanduse ohver oli ikka umbusklik. «Kui ma ainult saaks minema sealt, siis ma olen nõus rääkima. Kui ma peaks Vaiksele tänavale tagasi minema, siis ma ei saaks teile rääkida millestki, sest ma kardan Kaidot. Kaido hakkaks mind sõimama ja terroriseerima.»

Kohutavas seisundis ohver

Mullu aprillis saabus inimkaubanduse ohvrite varjupaika Lea. Varjupaiga töötaja kirjeldas teda uurijale nõnda: «Ma ei ole nii hullus tervislikus ja psüühilises seisus inimest veel varem näinud,» alustas tunnistaja. «Kui ta meile saabus, siis olid temal tasakaaluhäired, nähtavalt oli ta nälginud. /.../ Siis tema käed ja jalad olid paistes ja tumelillat värvi. Samuti nägu oli paistes ja huuled paistes ning lillad. Tõenäoliselt siis suuresti sellest, et on pikemaajaliselt viibinud külmas. /.../ Tema hammaste olukord oli väga jube. Kui saime teda hambaarsti vastuvõtule, siis tuli temal suust tõmmata 15 hammast ja hambaravi on käesoleval hetkel veel pooleli.»

Ligi viis aastat orjuses elanud naine kirjeldas ülekuulamisel oma elu. Moseni juurde elama sattus ta 2010. aasta suvel, kui tema elukaaslane suri – omanik viskas naise üürivõla tõttu korterist välja. Just sel aastal lõpetas naine ka joomise. Pole olnud tal kerge ei lapsepõlv ega elu vägivaldse ja alkohoolikust endise elukaaslasega.

Niisiis ei olnud Leal 2010. aastal ilmas enam mitte ühtki inimest, kellele toetuda. «Mul ei olnud ju kuhugi minna, mind visati üürikorterist välja,» rääkis ta. Niisiis kutsus Mosen Lea ise enda juurde elama, ja ehkki ta ei soovinud tema juurde kolida, ei jäänud ka muud üle.

Raha läks orjapidajale

Invaliidsuspensioni võttis Mosen endale. «Alguses oli nii, et ma käisin koos Kaidoga pangas, võtsin enda arvelt raha maha ja andsin sularaha autos Kaidole, et keegi teine ei näeks. Nüüd käib Kaido ja võtab ise minu kaardiga automaadist raha.»

Mosen võttis niimoodi aastate jooksul kontolt välja üle 17 000 euro. Lisaks sellele kasutas ta Lead variisikuna, et võtta auto tagatisel kiirlaenu üle 4300 euro. Lõpuks hakkas summasid naise kontolt võtma Moseni tekitatud võlgade katteks ka kohtutäitur. Kõik Lea dokumendid olid mehe käes.

Moseni abikaasa rääkis uurijale, et mehel oligi algusest peale plaan vedada Lea nende juurde elama, et saada tema arvelt lisaraha. Tegelikult kasutas Mosen tankistidena hulka teisigi inimesi, aga see pole selle loo teema. Ta võltsis ka Lea allkirja.

Tagasi üles