Päevatoimetaja:
Alexandra Saarniit
Saada vihje

Peatatud planeering näeb lauluväljakule ette mitme funktsiooniga purskkaevu

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Tallinna lauluväljak.
Tallinna lauluväljak. Foto: Küllike Rooväli

Lauluväljaku detailplaneering näeb ette laulukaare ette mitmel eri moel kasutatava purskkaevu, ütles Tallinna linnaarhitekt Endrik Mänd. Praegu pole aga üldse kindel, kas jätkatakse selle  peatunud planeeringu menetlust või luuakse täiesti uus lahendus.

Tallinna Linnaplaneerimise ameti juhataja asetäitja, linna peaarhitekt Endrik Mänd kinnitas veelkord Postimehele, et lauluväljaku detailplaneeringu menetlus on peatunud ning amet ei ole hiljuti teinud toiminguid selle menetluse jätkamiseks.

Mänd kinnitas, et planeeringus on väljakule laulukaare ette kavandatud mitmeotstarbeline purskkaev. «Põhijoonisel on märgitud purskkaevu atraktsioon, tasapinnaline, alaliselt kaetud koormust taluvate plaatidega. Ettepanek oli ilmestada ja mitmekesistada ala arvestades Lauluväljakul toimuvate erinevate, sealhulgas hooajaliste sündmustega viisil, mis ei segaks laulupidude korraldamist,» rääkis ta.

«Tingmärgi kohaselt võimaldaks selline lahendus tekitada laulukaare ja nõlva vahele laulukaarega paralleelse veekardina, mida on võimalik muuhulgas kasutada vee-efektide tekitamiseks analoogselt tuleefektidega erinevates etendustes. Kokku oli eksplikatsioonis 30 positsiooni, millest positsioon 24 nägi näiteks ette talvekeskuse (teisaldatavad tõstukid, lumekahurid).»

Mänd märkis ka, et detailplaneeringu lõpptulemuse seisukohast ei ole oluline, kas menetletakse lõpuni pooleliolev planeering seda ajakohastades või algatatakse täiesti uus planeering.

Küll aga kinnitas linnaarhitekt, et linn teeb planeeringute koostamisel koostööd kõigi huvigruppidega, kes vastavat huvi on väljendanud igas detailplaneeringu koostamise staadiumis. «See on olnud ka üks detailplaneeringu peatamisi põhjusi – selgitati võimalust rajada alale väljak ka tantsupidude korraldamiseks. Kavas on kohtuda loomeliitude esindajatega, et arutada detailplaneeringu lahendust,» sõnas ta.

Loomeliitude esindajate väitega, et laulupidude ajal on väljak üha enam üle koormatud, oli Mänd nõus. «Laulupeo toimumise ajal on kogu linn ülekoormatud ja elab laulupeo tähe all. Rakendatakse erakorralist liiklus-, parkimis- ja ühistranspordikorraldust jne. Loomulikult arvestatakse ka Lauluväljaku detailplaneeringu koostamisel laulupeo kui olulisema suursündmuse korraldamise vajadustega. Kindlasti on olulisel määral kasvanud aasta-aastasse laulupidudega kaasneva kommertstegevus (toitlustus, atraktsioonid) ja sellega seonduv ruumivajadus,» nentis ta.

Kuna praegu ei ole veel otsust, millal lauluväljaku detailplaneeringu menetlusega jätkatakse, ei osanud Mänd öelda ka tähtaega, mil see valmis võiks saada. «Detailplaneering kehtestatakse  pärast menetluses laekunud ettepanekute kaalumist ja vajadusel planeeringulahenduse täiendamist või muutmist.»

Eelmisel nädalal saatsid loomeliidud Tallinna linnavalitsusele pöördumise, milles väljendasid muret Tallinna Lauluväljaku tuleviku suhtes ning nõudsid praeguse detailplaneeringu menetluse peatamist, sest see ei arvesta piisavalt laulupidude vajadusega. Abilinnapea Taavi Aas kinnitas meediale, et  ummikusse jooksnud detailplaneeringu menetlus on ammu peatatud ja tuleb ilmselt üldse lõpetada.

Tagasi üles