Päevatoimetaja:
Marek Kuul

Suures maksupettuses süüdistatavad «arvevabrikandid» astusid kohtu ette

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Piret Lakson
Copy
Näidised MTA poolt läbiotsimisel ära võetud müntidest
Näidised MTA poolt läbiotsimisel ära võetud müntidest Foto: prokuratuur

Prokuratuur esitas viiele inimesele süüdistuse kuulumises kuritegelikku ühendusse, mis aitas kaasa vähemalt kahe miljoni euroni ulatunud maksupettusele.

Süüdistuse kohaselt olid Vladimir (60), Dmitri (38), Aleksandr (56), Sergei (43) ja Arkadi (66) kuritegeliku ühenduse liikmed, mis pakkus alates 2011. aasta jaanuarist kuni 2012. aasta veebruarini Tartus ja Tallinnas ettevõtetele nii-öelda arvevabriku teenust ning aitas neil sellega käibemaksu tasumisest kõrvale hoida.

Samas kriminaalasjas on esitatud süüdistus maksukuriteos või sellele kaasaaitamises veel neljale inimesele ja ühele ettevõttele. Harju maakohus alustas kriminaalasja arutamist üldmenetluses eile ja istungid kestavad praeguse plaani järgi kuni aasta lõpuni.

Eeluurimisel kogutud andmeil kaasati arvevabriku skeemi kokku 18 varifirmat, mida formaalselt juhtisid variisikud, aga mis tegelikult olid kuritegeliku ühenduse kontrolli all. Samuti kasutati kahtluste hajutamiseks kolme puhverfirmat, millel oli olemas ka reaalne majandustegevus.

Süüdistuse järgi väljastasid vari- ja puhverfirmad «arvevabriku teenust» kasutanud ettevõtetele fiktiivseid arveid, mille alusel tegid ettevõtted nende pangakontodele rahaülekandeid. Fiktiivseid arveid oma raamatupidamises kasutades oli ettevõtetel võimalik maha arvata sisendkäibemaksu ja vähendada nii riigile tasutavat maksusummat. Maksudest hoidunud ettevõtted tegutsesid peamiselt ehituse, sõidukite rendi, metallkonstruktsioonide tootmise ning romukulla ja väärisesemete kokkuostu valdkonnas. 

Süüdistuse kohaselt võtsid kuritegeliku ühenduse liikmed osa varifirmadele laekunud rahast välja sularahana ja osa kandsid teistele pangakontodele. Seejärel toimetati enamik rahast ringiga tagasi maksudest hoiduvate ettevõtete kätte. 

Tegevus põhjalikult läbi mõeldud

Põhja ringkonnaprokuröri Stella Veberi sõnul oli süüdistatavate tegevus uurimisandmeil väga põhjalikult läbi mõeldud. «Variisikuid viidi ka arvevabriku «klientide» objektidele, et nad oskaksid vajadusel ettevõtete tööd ja tehingute üksikasju uurijatele kirjeldada. Samuti kasutati erinevaid konspiratsioonivõtteid. Sellest hoolimata õnnestus koguda süüdistuse esitamiseks piisavalt tõendeid,» märkis prokurör.

Süüdistuse põhjal jätsid vähemalt viis ettevõtet sellise skeemi abil riigile aasta jooksul tasumata kokku 2,03 miljonit eurot käibemaksu. «Arvevabriku» abil toime pandud maksukuriteos on süüdistus esitatud OÜ-le Goldimex ja selle juhatuse liikmele Andreile (37), samuti Borissile (36) ja Maksimile (37), kes kuulusid kahe praeguseks likvideeritud ettevõtte juhatusse. Maksukuriteole kaasaaitamises süüdistatakse Ljubovi (59), kes oli skeemis puhverfirmana kasutatud ettevõtte juhatuse liige.

Kohus on arestinud võimaliku konfiskeerimise tagamiseks ettevõtete kontodel ligi 100 000 eurot, neli sõiduautot ja kümnete tuhandete eurode väärtuses kuldmünte.

Maksu- ja Tolliameti (MTA) uurimisosakonna juhataja Rain Kuusi sõnul teeb selliste kuritegelike ühenduste tegevuse võimalikuks ettevõtted, kes on valmis «arvevabriku teenust» kasutama.

«Tegelikkuses on aga suur tõenäosus, et ka hästitoimiva maksupettuse võrgustiku osalised pannakse oma tegevuse eest vastutama, mida ei kaalu üles ka ajutiselt saadud maksuvaba sularahakäive. Lisaks sellele, et konfiskeeritakse isikute kuritegelikust tegevusest saadud tulu, nõutakse tasumata maksud sisse ettevõtetelt, kes arveveskit kasutades need tasumata jätsid,» selgitas Kuus.

Kriminaalasja kohtueelse uurimise viis läbi MTA ja menetlust juhtis Lõuna ringkonnaprokuratuur. Kohtus esindab riiklikku süüdistust Põhja ringkonnaprokuratuur. 

Tagasi üles