/nginx/o/2011/01/13/497922t1h0c66.jpg)
Täna rääkis endine riigikogulane Jüri Adams riigikogu ees erakondade rahastamisest ja käis välja mõtte, et 2003. aastal oli Eestis valdavalt kujunenud arusaamine, et valimistulemus on reklaami ja suhtekorraldustegevuse produkt ning tulemusi on võimalik osta.
«Tõepoolest, erakondade omavaheline konkurents läks pidevalt seda rada, et kes suudab rohkem sadu tuhandeid või miljoneid kroone kokku koguda mõne suhtekorraldus- või reklaamifirma või televisioonikanali või kellegi teise meediaettevõtte teenete eest,» kirjeldas ta.
Adamsi hinnangul oli juba toona hoiatavaid hääli, et see pole õige ja selline suund lõpeb halvasti. Ta toonitas üht 2003. aasta muutust, kus seadusega keelustati juriidiliste isikute annetused erakondadele.
Adamsi arvates tekitas see muudatus olukorra, et peale 2004. aastat hakati valimiskampaaniaid tegema võlgu. Ja need võlad kaeti valdavalt järgmistel aastatel riigi poolt antud toetustest.
Samas tõstis Adams esile, et pärast 2002. aastat hakkasid suuremad omavalitsused minema n-ö ühe erakonna kontrolli alla. See aga tekitas olukorra, kus vähemalt kohalikku võimu jätkati omavalitsuse administratiivressurssi kasutades.
«Kes suutsid edukalt seda teha, need erakonnad suutsid pidevalt tagada iseenda võimu taastamise ühest valimisest teise,» väitis ta.
Adamsi arvates tekkis selline käitumine sellest, et teatud kultuuriga inimesed on kippunud jäljendama meist ida pool asuvate maade eeskuju.
Varimajanduse osakaaluks erakondade rahastamises hindab Adams 35-40 protsenti sellest rahast, mis parteide igapäevategevuses ja valimistegevuses summaarselt liigub.