Sõjast väsinud Fallujah’s ei tunta rahu

Šiiidi võitlejad ja Iraagi julgeolekujõud ründamas ISISe positsioone Fallujah´ linna lähistel. Foto: SCANPIX

Relvad on Iraagi pealinnast Bagdadist 60 kilomeetrit läänes asuvale Fallujah’ linna elanikele hästi tuttavad. Eufrati jõe kaldal asuv linn kannatas ka 1991. aasta Lahesõjas, kuid teise Iraagi sõja päevil sai sellest Ameerika sõduritele veriseim lahingutanner Vietnami sõja lõpust.

2004. aasta lõpus USA merejalaväe ja Iraagi valitsusvägede suurrünnaku tulemusena koalitsiooni võidu ning mässuliste kaotusega lõppenud linna vabastamisest kujunes sümbol nii iraaklastele kui ka ameeriklastele. Viimastele oli tähtis demonstreerida, et Iraagis ei ole alasid, kuhu liitlasvägede käsi ei ulatu ning mida lastakse valitseda terroristidel.

Lahingutegevuses, mille ohvrite täpset arvu ei tea keegi, purunes suur osa linnast. 2005. aasta alguseks oli varem 350 000 elanikuga linn inimtühi ning raevukate linnalahingute tagajärjel oli järele jäänud varemetes kummitusmaastik.

Linna hakati raskustest hoolimata üles ehitama juba enne, kui Ühendriikide sõdurid Iraagist 2011. aastal lõplikult lahkusid. Sissetungi algusest Saddam Husseini kukutamiseks oli selleks ajaks möödas ligi üheksa aastat.

Kuid sõda Iraagis ja Fallujah’s ei lõppenud sellega. Sunniitliku äärmusrühmituse ISIS esiletõus järgnenud Iraagi kodusõjas tähendas Anbari piirkonna keskuse Fallujah’ ja mitme teise võtmepunkti langemist äärmuslaste kätte. Ühe esimese Iraagi suurema linnana äärmuslaste poolt vallutatud Fallujah’st sai osa nn kalifaadist, mille ISIS kuulutas välja 2014. aasta juunis.