/nginx/o/2010/08/09/415287t1h8078.jpg)
Dendroloogilise uuringu tulemusel on selgunud, et Kuressaare lossipargi puude suurim vaenlane on seenhaigus nimega saaresurm, mis põhjustab suurte okste või harude kuivamist.
Kuressaare lossiparki ohustab saaresurm
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Esmasel hinnangul on pargis 25 puud, mille harud on juba murdumisohtlikud või muutumas murdumisohtlikuks,» sedastas Tallinna botaanikaaia dendroloog Olev Abner, kirjutas Saarte Hääl.
Lossipargis kasvab kokku üle tuhande puu, mille hulgas on mitmeid haruldusi nagu näiteks linnuse hoovis kasvav Eesti jämedaim harilik pöök ümbermõõduga 344 cm.
Tehtud uuringust selgub, et lähiaastail tuleks pargis maha võtta 190 halvas seisundis, hääbuvat või juba surnud puud, millest enamik on harilikud vahtrad, kuid on ka kehvas seisus harilikke saari, jalakaid, kuuski ja pooppuid.
Olev Abneri andmeil on pargipuistus kõige halvem tervislik seisund harilikel saarepuudel, mis on peaaegu kõik oluliselt kahjustatud seenhaigusest ehk saaresurmast ja Abneri sõnul on ebaselge, kas saared on võimelised taudist toibuma, sest efektiivset tõrjet selle seene vastu pole ja oluliste kahjustustega puud tuleb likvideerida.