/nginx/o/2016/05/28/5445607t1h8cdc.jpg)
Selle aasta koristustalgud, mis toimusid kahel päeval Peipsi põhjaosas ja kahel päeval järve lõunaosas, andsid kogusaagiks 785 vana nakkevõrku, mille pikkuseks võib arvestada ühtekokku ligi 55 kilomeetrit.
Peipsi koristustalgute lõpptulemus: 785 vana nakkevõrku
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lõppeval nädalal, 25. ja 26. mail Peipsi lõunaosas toimunud tragimistel saadi lisaks 556 nakkevõrgule veekogust kätte kaheksa ankrut ning 12 harrastuspüügil kasutatavat lanti ja tirku, mis olid võrkudesse kinni jäänud, edastas keskkonnainspektsioon.
Nädal varem eemaldati Peipsi järve põhjaosast 229 peremeheta võrku, lisaks leiti kahest erinevast kohast mõrra juhtaedu, üks mõrrakere, kuus mõrraankrut köitega ja muid veekogu risustavaid esemeid.
«Kuna Peipsi lõunaosas oli keskkonnainspektsioonil abilisi märksa rohkem kui nädal varem Peipsi põhjaosas, siis oli ka avastatud püügivahendite arv suurem,» selgitas Keskkonnainspektsiooni kalakaitseosakonna peainspektor Ivo Kask.
Lõunaosas tegutses kokku 15 paatkonda, neist neli tegelesid võrkude väljavõtmisega ja 11 paatkonda tragimisega.
«Hea meel on sellest, et kui Peipsi põhjaosas oli meil abiks üks kutseline kalur, siis Peipsi lõunaosas oli tragimas viis kalurite paatkonda. Harrastajaid osalesid kahe paatkonnaga Peipsi põhjaosas ja kolme paatkonnaga Peipsi lõunaosas toimunud tragimisel. Lisaks neile oli abilisi ka teistest asutustest. Täname kõiki, kes Peipsi käekäigu pärast muret tunnevad ja leidsid aega tragimisest osa võtta,» ütles Kask.
Kask märkis veel, et kui talvel ootamatult liikuma hakkava jää või suure tormi tõttu kaotatud võrkude puhul võib veel kuidagi aru saada, et loodusjõu vastu ei saa, siis kahjuks oli nii Peipsi lõuna- kui ka põhjaosas võrgujadasid, mis asusid veekogu põhjas sirgjooneliselt ning oli näha, et need olid pärast püügi lõpetamist veekogusse jäetud. Õnneks päris värskelt püügile asetatud võrgujadasid koristustalgute ajal ei leitud.
Kokku läbisid võrkude otsijad ja väljavõtjad Peipsi põhja- ja lõunaosas ca 3000 kilomeetrit, töötunde kogunes ühtekokku ligi 1000.
Keskkonnainspektsioon korraldab Peipsi järve võrkudest puhastamist alates 2006. aastast. Igal aastal on järvest välja tõmmatud mitusada veekogu risustavat nakkevõrku.
Peipsi järve tragimised toimuvad keskkonnainvesteeringute keskuse toetusel.
Vanad püügile jäänud või jää ja tormiga kaotsi läinud püügivahendid kujutavad endast mitmeid ohte ja risustavad veekogu. Nakkevõrkude eesmärgiks on püüda kalu ja kala jääb võrkudesse ka pärast võrkude kaotsiminekut või veekogudesse jätmist. Lisaks lõhuvad need nii harrastuspüüdjate kui ka kutseliste kalurite püügivahendeid ning veesõidukite mootoreid. Võrgud, mis tormidega kaldal asuvasse roostikku uhutakse, on suureks ohuks roostikus elavatele lindudele ja loomadele. Seega on taoliste vanade püügivahendite veekogudest eemaldamine vajalik tegevus.