/nginx/o/2013/07/05/1875352t1h3032.jpg)
Ukraina puhul pole Normandia neliku formaadis osaleva Saksamaa eesmärk jätkata sanktsioone, vaid lahendada konflikt, sõnas eile Tallinna külastanud Saksamaa välisminister Frank-Walter Steinmeier (60). Ühtlasi rõhutas ta, et rahvusvaheliste konfliktide lahendamiseks läheb paratamatult vaja Venemaad.
Steinmeier Tallinnas: peame olema realistlikud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ma ei ole üldse rahul Minski lepingu rakendamisel tehtud edusammudega ning olen vahepeal küsinud konflikti osalistelt, kas neid lahendus üldse huvitab. Aga kuna nad ütlevad «jah», pean jätkama üritamist,» ütles Steinmeier koos Eesti välisministri Marina Kaljurannaga antud ühisel pressikonverentsil.
Kohtumisel oli kõneks ka NATO tippkohtumine juuli algul Varssavis ning selle kohta sõnas Steinmeier, et Varssavis langetatavatele otsustele järgneb paratamatult Venemaa reaktsioon.
«Peame olema väga realistlikud, meil on üksteist vaja, ja nii nagu Iraani konflikt tuli lahendada koostöös Venemaaga, olen ma piisavalt realistlik, et teada, et meil on vaja Süürias ja Liibüas samasuguseid kooslusi,» ütles ta.
Steinmeier märkis sedagi, et peab olema väga ettevaatlik, kui spekuleerida Minski leppe rakendamise aegluse kontekstis teiste võimalike variantide üle. «Neid pole olemas,» lausus ta, tuues eraldi esile, et sõjaline sekkumine on täielikult välistatud.
Euroopa Liit peab otsustama, kas pikendada Ukraina kriisi järel Venemaale kehtestatud sanktsioone; olukorra muudavad keerulisemaks erimeelsused liikmesriikide vahel. Teadaolevalt on Bulgaaria, Ungari, Küpros, Kreeka ja Itaalia kõige kahtlevamal seisukohal.
Steinmeier on varem öelnud, et Saksamaa soovib sanktsioone pikendada, kuni Minski rahulepingu punktid on täidetud, kuid eile Tallinnas täpsustas ta, et juuni lõpus on näha, kas sanktsioone saab leevendada või jäädakse praeguste meetmete juurde.
«Ma arvan, et oleme kõik ühel meelel, et Minskiga on palju probleeme ja areng on väga aeglane. Positiivselt poolelt saan öelda, et konflikt on veidi piiratum: on olnud faase, kus relvarahu on olnud suhteliselt stabiilne, kuid samas on olnud ka eskaleerumise perioode,» ütles Saksamaa välisminister.