Eesti Pensionäride Ühenduste Liidu juhatuse esimehe Andres Ergma hinnangul tuleks vähendada hooldusravi omaosaluse suurust, mis tagaks, et haiglasse toodud vanurid saaksid korralikku ja jõukohast abi ka pärast haiglaravi lõppu.
Pensionäride liit soovib hooldusravi omaosaluse vähendamist
Ida-Tallinna keskhaigla südamearst Rein Vahisalu kirjutas laupäevases Postimehes, et kiirabiga haiglasse toodud ja jalule aidatud vanurid jäetakse kodus taas iseenda hooleks ja enam kui kiirabi on vanakestele vaja aeglast abi – järjepidevat ja päevast päeva kestvat.
Ergma hinnangul on doktor Vahisalu jutus oma tõetera, kuid lähenemine on siiski lihtsustatud. Ergma sõnul on selge, et pärast ravi haiglas vajab eakas inimene tihti hooldusravi, kuid teatavasti rakendus mullu 1. jaanuarist statsionaarsele hooldusravile 15-protsendiline omaosalus, mida varem polnud.
Ergma väitel on patsiendi poolt tasutav osa ligikaudu 95 krooni ühe voodipäeva kohta seega 2850 krooni kuus.
«Lisame siia kommunaalkulud, mida patsiendil tuleb maksta hoolimata viibimisest hooldusravi asutuses, on selge, et see käib paljudele üle jõu,» nentis ta. «Paljud omaksed on praeguses majanduslikus situatsioonis raskes olukorras, nii et nende abi jääb problemaatiliseks.»
Nii toobki mittetäielik taastumine peale aktiivravi ja hooldusravi puudumine kaasa selle, et tervise halvenedes viivitatakse viimase võimaluseni ja algab nö uus ring.
Eesti Pensionäride Ühenduste Liit on teinud ettepanekuid muuta hooldusravi omaosaluse suurust, vähendades päevatasu 60 kroonini. Ergma arvates peaks see summa jõukohane olema patsientidele, mis võimaldaks hooldusravi laiemat kasutamist ja vähendaks uuesti aktiivravisse sattumist.
«Nii oleks võimalik haiglate ravipotentsiaali efektiivsemalt kasutada,» hindas ta. «Alustaks sellest!»
2009. aastal kulutas haigekassa hooldusravile 237 miljonit (umbes 15,1 miljonit eurot) ja 2010. aasta üheksa kuuga 161 miljonit krooni (umbes 10,3 miljonit eurot).