Tehti esimene katse koondada kokku kõik Eesti kohanimed ja nende seletused

Kohanimeraamatu toimetajad Peeter Päll ja Marja Kallasmaa sirvivad oma kodukandi kohanimekartoteeke – üks on pärit Tallinnast, teine Harju-Jaani kihelkonnast. Foto: Liis Treimann

Eesti Keele Instituut esitleb 16. juunil kohanimeraamatut, mis räägib ära Eesti kohanimede lood. Raamatu toimetajad Peeter Päll ja Marja Kallasmaa kavatsevad 17. juunil mõneks ajaks põranda alla minna, sest ennustavad, et läheb nii nagu Soomes, kus kohanimeraamatu ilmumise järel haarasid pahased lugejad pliiatsi ja telefoni järele, et nimeuurijatele tõtt näkku öelda: nende seletused ei kõlba kuhugi ja tegelikult tähendab kodukoha nimi hoopis midagi muud.

-See on nüüd vist üldse esimene katse koondada kõik Eesti kohanimed ühte raamatusse?

PÄLL: Üritasime sisse panna kõik ametlikud külanimed. Linnadest oleme haaranud linnanimed ja linnaosade nimed.

KALLASMAA: Sellist ei ole välja antud tõepoolest. Helsingis ilmus küll 1955. aastal Lauri Kettuneni etümoloogiline uurimus. See haaras kogu Eestit, aga oli saksa keeles.

PÄLL: Seal ei ole ka kõiki kohanimesid.

-Kas võiks öelda, et kohanimed on nagu maailma keeled, mille hulk aina kahaneb? Mõnevõrra tuleb küll juurde, aga kaob rohkem?

PÄLL: Natuke võib nii öelda küll, sest inimese suhe maastikku ei ole enam nii vahetu. Inimeste liikuvus on suurem ja seetõttu nad märkavad maastikus asuvat vähem kui omal ajal. Pisikohtade nimed kaovad tõesti ära.  

KALLASMAA: Autoga sõidetakse punktist A punkti B ja vahepeal on tundmatu maa. Vanasti liiguti hobusega, siis oli teisiti.

PÄLL: Kui vaadata seda, kuidas kirjeldati 19. sajandil teekonda Pärnust Riiga, siis olulised olid nii kõrtside kui ka sildade nimed. Nüüd liigutakse linnast linna.

-Jah, sõidad mööda maanteed, aga pidevalt näed mingeid kohanimesilte, ehkki asustust ei paista enam kusagilt. Kunagi ilmselt midagi oli.

PÄLL: Eks see tuleb natuke ka sellest, et me jagame Eestis kogu maa külade vahel ära. Siis saab alati öelda, et siit algab see ja sealt järgmine küla. Külad pole mitte talude kogumid, vaid mingid maa-alad. Ida-Virumaal on vist kolm või neli küla, kus pole pärast sõda olnud mingit asustust.

-Osa peatükkide juures on toodud esile rahvapärimuslik etümoloogia.

PÄLL: Kirjandusmuuseum oli meie koostööpartner, leidsime päris palju rahvaseletusi ka kohanimekartoteegist. Selles mõttes on see uudne lähenemine, et nimeuurijad on suhtunud seni võrdlemisi kõhklevalt sellesse, mida ütleb rahvas. Mõnigi kord on seal siiski tõetera sees.

KALLASMAA: Teisalt on nimede muutumise seisukohalt väga tähtis, mida arvab rahvas. Rahvas muudab nimesid vastavalt oma arvamusele.

-Sageli läheb uurijate etümoloogia rahvapärimuslikust ikka vägagi lahku. Võtame näiteks sellesama Kargaja jõe. Selle jõe veetase võib kerkida mõne tunniga ja suure maa-ala päevaga üle ujutada. Veetase ka langeb väga kiiresti. Ma ise mõtlesin, et võibolla ongi Kargaja nimi seotud veetaseme üles-alla kargamisega. Tõenäoliselt sai samanimeline küla nime hoopis jõe järgi, aga raamatus on teine teooria. Artikli autor peab seekord usutavaks rahvapärimust, mille järgi Kargaja küla saanud nime sellest, et küla lähedal soosaarel elanud kunagi sõjaväest põgenenud soldatid ehk kargajad, jooksikud.

PÄLL: Täitsa võimalik, et jõgi on esmane, aga me pole nii targad, et midagi kindlat väita.

KALLASMAA: Näiteks Pärnu puhul on üsna kindel, et jõgi oli nimena enne linna, aga nii jõgi kui ka nimi on kohta vahetanud.

-Loogiliselt võttes on jõgi ju kohanimena vanem kui samanimeline asula.

PÄLL: Eriti meie naabermaades Lätis ja Leedus uuritakse jõenimesid, kuna sealsed kolleegid leiavad, et need on väga vanad ja püsivad. Eestis on jõed siiski sageli nimetatud ka mõne teise koha järgi, nagu Kasari või Keila jõgi.

-Kohanimeraamatu seletus erineb sellest, mida räägivad kohalikud inimesed, ka näiteks minu kodukoha lähistel Koosas. Ilmselt on etümoloogia alati pisut spekulatiivne.

KALLASMAA: Seda me alati rõhutame, et tegu on tõenäosusega, mis on subjektiivne ja oleneb ka uurija pädevusest.

PÄLL: Kuna autorid on erinevad, siis on nendegi vahel vaidlusi samade kohanimede seletamisel.

-Kellele võiks see raamat huvi pakkuda või isegi kasu tuua? Kindlasti on suurim lugejaskond sellised minusugused, kes lähevad ja võtavad kohanimeraamatu näiteks raamatukogust ja vaatavad huvipakkuvate kohtade etümoloogiat.

PÄLL: Ta tuleb hiljemalt aasta jooksul ka veebi tasuta kasutamiseks, siis ei pea isegi raamatukokku minema. Sealt on palju lihtsam otsida nimekujusid, mida raamatust võibolla nii hõlpsalt ei leiagi.

Tahame teha ka interaktiivse kaardiliidese. Kaarti peaks saama suurendada ja kaardil kohanimele klikkides lugeda vastavat artiklit. Liidetud külad tuleks sama artikli all samuti välja.

KALLASMAA: Raamat on ka tore. Usun, et selle hangivad endale genealoogid, koduloolased ja ajaloolased. Raamatust leiab ka kohakäänded.

-Te tunnistate isegi, et küllap on raamatus vigu. Ikkagi esimene kord.

PÄLL: Loodame, et saame vastukaja ning seejärel veebiversioonis mõningaid vigu parandada.

-Kindlasti võiks huvilistele juba ette ära öelda, et ärgu olgu nii kindlad, et leiavad oma kohanimeteooriatele sellest raamatust ilmtingimata kinnitust.

PÄLL: Oleme juba valmis selleks, et meile tuleb palju kurje kirju selle kohta, kuidas meie seletused inimesi ei rahulda. See juhtus muide ka Soomes – inimesed kritiseerisid, et uurijate seletused ei kõlba kuhugi ja nemad teavad täpselt, kust kohanimi pärineb. Peame minema mõneks ajaks lihtsalt põranda alla.

Mõni etümoloogia on ka küllalt obstsöönne. Näiteks üks Jõepera – kui elanikud loevad, ei ole nad kindlasti vaimustunud. Selle me küll kärpisime natuke sündsamaks. Algul oli ta tüvest «joobar» päris üksipulgi lahti seletatud.

Harjumaa Muusika küla elanikud ei rõõmusta samuti, kui saavad teada, et nimi on seotud maanteeröövlitega. See pärineb nähtavasti sõnast «muusikas» või «metsmuusikas», mis tähendas salakütti või võsaröövlit. See omakorda pärineb vististi vene sõnast mužik («mees») ja võib olla laenatud Liivi sõja ajal.

-Nii et ei mingit poeesiat?

PÄLL: Kahjuks mitte.

-Räägime võõrmõjudest Eesti kohanimedele – küll sai mõisniku nimi külanimeks, samamoodi võis mõis saada endale külanime.

PÄLL: Näiteks Tartumaa «Vedu» on tulnud mõisniku perekonnanimest, mis on Fet, aga see nimi on omakorda saanud alguse Tallinna lähistel asuva Väo mõisa nimest. Nii kujunes varem Marivere nime kandnud Vedu nimi mõisa omandamise kaudu.

-Vene mõju kohanimedele on vist veel segasem teema.

PÄLL: Näiteks Peipsi rannikul asuva Varnja küla suhtes on kahtlusi, kas see pärineb Pihkva järve äärsest ja Voronja nime kandnud kalapüügikohast ja jõest või oli eesti Varnja algsem. Samas on kohe kõrval samuti vanausuliste asustusega Kasepää küla, mis on selgelt eesti kohanimi.

Vene nime on saanud suhteliselt uuemad paigad, aga sageli on säilinud ka eesti substraat.

-Leidsin jälle isiklikust huvist raamatust pealtnäha väga arhailiselt mõjuvaid nimesid, mis on tegelikult pandud hoopis hiljem, näiteks Läti piiri ääres asuv Metsapoole küla. See nimi võeti kunagi Eesti edelanurga hõivanud muinas-liivi Metsepole maakonnalt ja pandi külale alles 1977. aastal.

PÄLL: Algul sai «Metsapoole» 1930. aastatel kooli nimeks. Seejärel hakkas aga «Metsapoole» kujunema paikkonna nimeks.

-Kui palju on meie kohanimedes ikkagi tõelisi vadja või liivi mõjusid?

PÄLL: «Vadja» nimega paiku on meil omajagu – näiteks Vadiküla, Vadilaste. Neid leiab muistsest Vaiga maakonnast (Praegusel Põhja-Tartumaal ja Jõgeva- ning Ida-Virumaal Peipsi ääres – N. N.) ja sellised kohanimed on üsna usutavalt seotud vadjalastega.

KALLASMAA: Liivi mõjusid tuleks otsida rohkem Saaremaalt ja Pärnumaa edelaosast. Võrdlusi liivi sõnadega leidub. Peale selle on Narva juures seostatud vepslastega Vepsküla.

-Mõni sõna selle 1100-leheküljelise raamatu mastaapidest – mitu aastat seda koostati?

PÄLL: Ametlikult seitse aastat, faktiliselt üheksa ja pool aastat. Mõtteid heietati loomulikult varemgi. Nimeuurijad hakkasid läinud kümnendi algul koos käima ja siis see idee sündis.

-Kui palju on raamatul autoreid?

PÄLL: Lugesin üle, et kokku tuleb välja anda 22 autorieksemplari. Nende hulgas on nii nimeartiklite kirjutajad kui ka kirjandusmuuseumi inimesed, kes tegelesid kohapärimusega. Lisaks on viipenimede autor.

-Eessõna järgi on kolmandik raamatust päris uus materjal.

PÄLL: See on väga huupi pakutud, sest me ei oska seda päris objektiivselt hinnata. Marja tegi pooled artiklid, mis sina arvad, Marja?

KALLASMAA: Uut tööd oli palju küll. Artikkel koosneb ju mitmesugusest teabest. Etümoloogia võis küll olemas olla, aga varasemad kirjapanekud tuli kõik arhiiviandmetest üles otsida. Või siis oli mingisugune kirjapanek kuskil esinenud, aga puudus etümoloogia.

-Naaberriikidest on selline kohanimeraamat välja antud Soomes.

PÄLL: Soome eeskuju oli kõige lähemal, nii näiteks on neil igal kohanimeartiklil autor. Tegime samamoodi. Rootslastel on olemas natuke kompaktsem ja väiksem kohanimeraamat ja asju seletatakse seal üsna lakooniliselt.

-Raamatu juurde kuulub poolsada lehekülge kaarte.

PÄLL: Kaartidel on kõik nimed, mille kohta on vähemasti maining ka raamatus.

-Raamatus on 6200 artiklit, kui suur osa neist on külad?

PÄLL: Ametlikke külasid on Eestis 4700 ringis ja need on kõik kirjas.

-Millist kohanime on raamatus eraldi artiklitena kõige rohkem?

KALLASMAA: Mõisakülasid oli vist 12. Neid oli omal ajal rohkem, aga 1977. aastal likvideeriti selliseid omajagu.

PÄLL: Mõisakülasid on jah 12, Metsakülasid 10, tegelikult on aga kõige rohkem Nõmmesid – 14. Näiteks «Nõmme küla» lahkukirjutatuna.

-Raamatut sirvides märkasin, et vähemasti eraldi peatükkidena puudus osa külasid, mis on liidetud mõne teise külaga ja mida enam ei ole.

PÄLL: Nad on ära mainitud artiklis selle küla kohta, millega nad liideti. Kõik 20. sajandil olemas olnud külad on tõenäoliselt vähemasti ära mainitud.

-Samas oli näiteks Tõnuvere küla Virumaal eraldi peatükina, ehkki eraldi külana teda enam ei ole.

PÄLL: Jah, seal on eraldi peatükkidena väike valik mitteametlikke külasid. Võibolla on see valik natuke subjektiivne ja juhuslik.

-Kas keegi on jõudnud kokku lugeda, palju sisaldub artiklites kokku eri kohanimesid, ka neid külasid, mis on liidetud ja mida enam ametlikult ei ole?

PÄLL: Neid on artiklites ja kaartidel 11 000.

-Kas siis ametlike kohanimede hulk on peaaegu kaks korda kahanenud?

PÄLL: Uuemal ajal see küll isegi suureneb, aga 1977. aastal tehti asulareform, mille tulemusena jäi varasemast 7000 külast alles 3500. Pärast seda on umbes 1200 küla tagasi tulnud. Ka 1930. aastatel tekkis juurde asunduskülasid.

KALLASMAA: 19. sajandi lõpul tekkis juurde saunakülasid.

-Te mõtlete neid, mida nimetati pilkamisi näiteks Pariisiks ja Saksamaaks?

KALLASMAA: Jah. Küllap naaberkülade inimesed panid ja selliseid nimesid on päris mitmeid.

-Järved ja jõed on samuti.

PÄLL: On mingi valik, aga mitte kõik.

-Näiteks minu naaberküla Peipsi lähistel on Kargaja – küla on, aga samanimeline jõgi puudub.

PÄLL: Enamasti ei ole neid, mis on tuletatud külanimest. Tõsi, mõnikord võib jõe nimi olla varasem.

KALLASMAA: Aga näiteks Narva linn ja Narva jõgi on eraldi peatükkidena.

-Põhja-Eesti puhul tegi küla esmamainingu leidmise lihtsamaks Taani hindamisraamat 13. sajandist, mida lõunaeestlastel pole.

PÄLL: Taani hindamisraamatus on Harju- ja Virumaa.

KALLASMAA: Samas ei ole seal näiteks rannakülasid. On esitatud arvamus, et neid ei olnudki. Teise seisukoha järgi jäid lihtsalt kirja panemata.

-Lõuna-Eestiga on vist üldse segasemad lood?

PÄLL: On küll, jah. Seal on asustuspiltki täiesti teistsugune.

KALLASMAA: Asustuspilt on tänapäeval teistsugune ja ka loenditena kirjapanekud algavad hiljem.

PÄLL: Valdek Pall tegi kunagi monograafia Põhja-Tartumaa kohanimedest.

-See ongi vist seni kõige teaduslikum kohanimekäsitlus, sealt oli vist kõige lihtsam üle võtta?

PÄLL: Jah. Tegime sellest kokkuvõtte. Samas on tehtud ka päris palju täiendusi. Pall ei saanud kasutada kõiki neid allikaid, mis tulid välja hiljem.

(Palli kaks kohanimeraamatut ilmusid 1969 ja 1977 – N. N.)

KALLASMAA: Sellest ajast on muutunud ka asustusüksused. Meil on just praegused halduspiirkonnad – püüdsime valmis saada enne haldusreformi.

Eesti kohanimeraamat

• Eesti Keele Sihtasutuse väljaanne, ilmub juunis.
• Kokkuvõtlik ülevaade Eesti kohanimedest, nende vanusest, kujunemisest ja etümoloogiast.
• Esitatud on nime hääldus, kohakäänete kasutus, koha kihelkonna- ja mõisakuuluvus, lühike kohalugu jpm.
• Sisaldab kõiki ametlikke külanimesid, valikut muid asulanimesid ning tähtsamate piirkondade ja looduskohtade nimesid.
• Mitmele artiklile on lisatud viipenimed ja kohapärimus.
• Kaardilisa.
• Plaanis raamatu tasuta veebiversioon ja interaktiivne kaardiliides.
• 1112 lehekülge.
• 6211 artiklit.
• 11 000 kohanime.
• 22 autorit.
• 9,5 aastat tööd.