Postimehe otsestuudios oli eile riigikogu liige, endine majandus- ja kommunikatsiooniminister ning kunagine peaminister Juhan Parts (IRL), kes vastas riigikontrolli auditis esitatud puudujääkidele valitsuse tegevuses Estonian Airi pankrotistumisel.
Parts: patsient oli väga raskes seisus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikontroll tõdes teisipäeval esitletud auditis, et valitsus tegi 2010. ja 2015. aasta vahel Estonian Airi puudutavates küsimustes alati kiireid otsuseid. Sealjuures seisis auditis, et nimetatud ajavahemikul arutas valitsus äriühinguga seonduvat 25 korral ja mitte ühelgi juhul ei esitatud valitsusele materjale nii, nagu näeb ette valitsuse reglement ehk seitse kalendripäeva enne valitsuse istungi toimumist.
Aastatel 2007–2014 majandus- ja kommunikatsiooniministrina tegutsenud Partsi sõnul näitab just see – asja arutati 25 korda –, et valitsus võttis asja väga tõsiselt. Samuti ei pea tema arvates paika hinnangud, justkui oleks valitsus Estonian Airi osas otsuseid teinud üle jala.
«Ma ei tahaks sellega nõustuda. Kas viie aasta jooksul tehti vigu? Loomulikult tehti,» tunnistas Parts. Samas aga toimis valitsus tema sõnul tollal oma parima äranägemise järgi ning olulisi otsuseid tuli vastu võtta.
Ja ehkki laual oli ka variant Estonian Airil stepsel välja tõmmata, kaalus valitsus plusse ja miinuseid ning otsustas riski võtta.
«Valitsuse laua peale toodi patsient, kes oli väga raskes seisus, ja kaks doktorit, peaarst [Andrus] Ansip ja opereeriv arst [Juhan] Parts pidid tööle asuma. Öelda nüüd, et kõik need sammud olid sajaprotsendiliselt riskivabad – seda me pole öelnud,» rääkis ta.
Riigiabi andmisest rääkides sõnas Parts, et see ei ole nii mustvalge. «Püütakse jätta muljet, et valitsus rikkus teadlikult seadust. See ei vasta absoluutselt tõele,» kinnitas ta.
Partsi sõnul sekkus riik turuinvestori põhimõttel, mis tähendab, et Euroopa Komisjoni luba ei olnud vaja. Kuigi riigiabi risk oli olemas, nagu poliitik eile ka tunnistas, oli see sarnane paljude teiste Euroopa lennufirmade tollase käitumismudeliga. Seetõttu leiab ta, et Euroopa Komisjoni otsusega tehti Eesti riigile liiga.
«Elan praegu kinnisidees, et oleks ma majandusminister edasi olnud, oleks ma suutnud [tollase Euroopa Komisjoni konkurentsivoliniku Joaquín] Almuniaga selles küsimuses lõpuks kokku leppida,» kinnitas Parts.
Endine majandus- ja kommunikatsiooniminister rõhutas ka, et 2012. aastal hakatud tegelema sellega, et tuua Euroopa lennundusreeglitesse sisse erisusi, mis arvestaks väikeste riikide eripäradega.